☼Iiris – väljastpoolt väike, seestpoolt suur

iiris Johanna Eenma2Ta on Eesti üks andekamaid noori lugudekirjutajaid, lauljaid ja muusikuid, kelle kohta kriitikuil jagub vaid kiidusõnu stiilis fantastiline hääl, suurepärane lavakarisma, eriliselt hea esineja, tulevane megastaar. Kes ta on, mida tunneb, millest mõtleb? Saage tuttavaks – see noor naine on Iiris Vesik (21). Intervjuu ülilahedalt mõtleva Iirisega tegin ja see ilmus ajakirjas Üks 2012. aastal.

 

“Vahetevahel mulle tundub, et osad laulud ei ole justkui üldse minu omad. Nad on nagu miski, mis tahaks materialiseeruda välismaailma. Mõnikord tulevad nad erinevatest tubadest… mõnikord oleks nagu inimestest mingid fragmendid jäänud vanadesse klaveritesse… mõnikord laul lihtsalt ilmub kuskilt otse ja maagiliselt. Nagu “Glimmering“, mille tegin valmis veerand tunniga. Aga on ka selliseid, mille sõnu ja viisi on vaja ümber kirjutada vaat et kümme korda, et lugu veelgi parem saaks. Ja see on hullult raske.“ Diivaninurgas mõnusalt kerrakeerdunud Iiris on miniatuurne, uudishimulike pärani silmade ja muumaise olemisega – otsekui Jaapani animefilmist. Isegi hääl on tal selline teistsugune.

Muumaise ja eeterliku olemisega Iiris. foto: Johanna Eenma.

Muumaise ja eeterliku olemisega Iiris. foto: Johanna Eenma.


LOOJA JUBA LAPSEST SAATI

“Kui ma saan olla täiesti üksi koos klaveriga, nii et teises toas ka kedagi pole, ja kirjutada muusikat, on mul hea olla,“ õhkab üksindust armastav tulevikulootus. Inspiratsiooni ta ei oota, vaid töötab järjekindlalt: loob lugusid, teeb bändiga proovi, on stuudios lindistamas või kuskil esinemas. “Vaatasin kord klippi, kus raamatu “Söö, palveta, armasta“ autor rääkis, et inimese ja geeniuse vahele pannakse tihti võrdusmärk.

Geenius võiks aga olla see, kes vahetevahel inimese sisse tuleb, ta jumalikke asju tegema paneb ja siis jälle lahkub.

Gilbert ise istub igal hommikul laua taha kirjutama ja on valmis. Geeniuse visiidiks. Lady Gaga on ka öelnud, et kui jumal sulle helistab, ole valmis telefoni järele haarama.“

Juba lapsest saadik pööraselt laule luua tahtnud Iirise esimene katsetus kuueaastasena läks lörri, sest ainuüksi mõte laulukirjutamisest pani ta ekstaasis mööda tuba kargama, nii et loost ei saanudki asja. Esimene päris laul, millel nii sõnad, meloodia kui klaverisaade, sündis teismelisena. Eks nood algusaja üritamised ta enda määratluse järgi vahel sellised kolme tasandiga ehk mina olen-mina paljunen-mina tahan lood olid. “Alles seejärel tulevad mina armastan, mina annan, mina mõtlen. Samas, ega kõik laulud peagi olema mingi hullult tähtsa sõnumiga. Absoluutset tõde ju pole, kõik on vaatamise küsimus. Millest ma aga kindlalt hoiduda püüan, on oma arvamuse pealesurumine. Muidugi on neid, kellel need nii-öelda näpuga näitamise laulud väga hästi välja kukuvad. Näiteks Bob Dylan. Iga tema preaching song lihtsalt jutustab sellest mis oli, valiku jätab aga kuulaja teha.“


ISE OMA ELU TEGIJA
Tal on tohutult vedanud – nii ta ütleb –, et pole saanud seda, mida tahab, vaid seda, mida vajab. Lauluvõistlustelgi ei tulnud Iiris kunagi kohe esimesele, vaid ikka mõnele madalamale kohale, ent see lisas konkurssidel üheksa-aastasest peale osalema hakanud tüdrukule vaid indu juurde. Ainsad – ja eks ka kõige raskemad – on olnud võitlused enda sees toimuvaga. “Lapsena ei olnud mul mingeid hirme. Ei füüsiliselt ega muul moel. No ma teadsin, et mu toa ühes nurgas on “luukere“, aga sinna ma ei läinud,“ kõhistab noor naine naerda. “Ent puberteedieas hakkasin tohutult kartma. Inimesi ja igasuguseid asju. Nagu mingi karma oleks peale lajatanud. Ma arvan, et hirm ongi mu elu teema. Mida rohkem ma seda enda jaoks lahti mõtestada suudan, seda paremini mul üldiselt läheb.“

Mõni aasta tagasi ühel varasel hommikutunnil üles ärgates ei saanud ta enam sõba silmale, sest ümberringi olid luupainajad. Ta proovis neist jagu saada küll endale mulli ümber mõeldes, end nähtamatuks tehes, kaitsvat mantrat “Ma olen armastus“ korrates. Ei midagi. Lõpuks ajas monstrumid minema paar ingleid, kelle Iiris sealsamas loonud oli… Ja siis ühtäkki tuli arusaamine, et see kõik on ju osa tema enda loodud maailmast. Ka need koletised, ning et nendega võitlemise asemel tuleks oma hirmudele hoopis otsa vaadata.

“See oma elu loomise tunde äratundmine oli supermõnus! Ma olin üheaegselt nagu osa nii iseendast, maailmast kui ka suurest universumist… Ma olin nagu täis ja samas täiesti tühi… Tulevik, minevik ja olevik kõik olid ühes… See oli täiesti piiritu olek, kus ma tundsin, et kõik on võimalik, et mul endal on kontroll selle üle, kuidas ma mõtlen ja mis saama hakkab ja et kõik läheb ülihästi.

Ma usaldan nüüd universumit. Ma tean, et tahan jõuda mingisse punkti, aga kuidas… las see olla maagiline. Let the universe do that,“ õhkab ta silmad peas säramas. – On see tunne sul veel külas käinud? – “Jaa, siis kui ma laval olen.“


LAVALE SÜNDINUD

Püünele sattus tirts esimest korda siis, kui ta korralikult veel rääkidagi ei osanud. Ja kaifis täiega. Teeb seda senini. Lavahirmu, mis ta kunagi haavalehena värisema pani, ei tunne ta aga sest peale, kui huvikoolis Meero Muusik lavalist liikumist õpetanud Dave Bentonilt kuulis, et esinemise juures on kõige tähtsam sõnum, mida sa edastama lähed. See, mis kõrgusel sa laulad, kas saad noodile pihta või on sul sõnad peas, on teisejärguline. “Pärast seda hakkasin ma lavalolemist tohutult nautima.“ Võlusõnu artist kulissides ei pobise ja talismani pihus ei pigista, aga oma rituaal on tal küll. “See on selline väike mõtteprojektsioon, nagu mediteerimine või hästi keskendunud olek, mil ma võtan aega, et olla lavaleminekuks täiesti valmis. Mõtlen enda jaoks väga täpselt läbi, mida ma tegema lähen ja mida ma tahan, et publik tunneks. Mulle meeldib, et kontserdil on inimesed kõik ühes asjas koos… et ma saan anda endast kõik… minna laulu sisse… ja saada üleni Lauluks. Ja ma tahan, et kõigil oleks hea olla.“

"Mulle meeldib, et ma saan anda endast kõik... minna laulu sisse... ja saada üleni Lauluks." foto: Iirise kodulehelt www.iirismusic.com.

“Mulle meeldib, et ma saan anda endast kõik… minna laulu sisse… ja saada üleni Lauluks.” foto: Iirise kodulehelt.

Et esinedes võhma jaguks, on tal üks nipp – laulab hääle lahti hüpates. Beyoncé olevat enne kontserttuuri iga päev jooksnud 3 km lauldes. Hääletrenni saamiseks on Iiris käinud juba aastaid erinevate hääleseadjate juures. Lihvimas tehnikaid, kuidas lauldes õigesti hingata ja keha hoida, häälega kõik suuõõnsused läbi kompida ning suu ja keelepära kontrollida, et osata sügavalt ja tugevalt rinnahäälelt minna sujuvalt üle kõrgele ja peenikesele peahäälele. Seda demonstreerib ta mulle kohe häälekalt, nii et toimetuseseinad kajavad.

Elukutselisi muusikuid Vesikute peres pole. Vanaisa mängis küll orkestris kitarri ja vanaema laulis kooris, aga ema, isa ja vend pilli ei mängi ja viisi ei pea. See-eest tütar, kes juba tillukesena teatas, et temast muusik saab, hakkas 2,5-aastaselt lauluringis käima ning seitsmeselt muusikat, see tähendab plokkflööti, flööti ja klaverit õppima.


OLULISED INIMESED

“Lapsena sain ma hästi palju üksi olla.“ – Oli see hea või halb? – “Väga hea. Ma arvan, et just tänu sellele hakkas mu kujutlusvõime tööle. Mul oli tohutult põnev. Tantsisin, tegin raadiosaateid, ehitasin endale tuppa vikerkaart. Olen kasvanud vabaduses ja kavatsen oma lapsi ka samamoodi kasvatada,“ ning ta räägib sõnumist, mille ükskord mediteerides sai. Et kui paned puu kasvama ja proovid teda ükskõik mil moel suunata, siis kasvagu ta sirge või mitte, mutanteerunud on ta ikka.

Meditatsioone, õigemini rännakuid oma sisemaailma kohtuma oma spirituaalsete loomadega, on Iiris teinud koos emaga, kes on õppinud holistilist teraapiat ja mediteeris juba noorena.

Lisaks emale on naisel vedanud paljude inimestega: oma laulõpetajatega, bändikaaslastega, Mardiga. Temaga seoses jutustab Iiris mulle paar isemoodi lugu. “Panin ühel jaaniööl seitse õielehte padja alla, et näha oma tulevikumeest. Olin vist mingi kümnene. Sain teada, et tal on tume pea ja sinakad silmad, et ta tegeleb näitlemise ja veits kirjutamisega…. Ja praegu olen ma temaga koos! Kohtusime Mardiga üldse tohutu veidral moel. Ühel suveõhtul andsid inglid mulle teada, et saadavad mulle uue suhte. No ega ma seda sõnumit nüüd väga tõsiselt võtnud,“ lisab ta lõbusalt muiates. “Järgmisel päeval ootas mind aga facebookis kohtingukutse tüübilt, keda ma ei tundnud ega polnud elu sees näinud… Ja kui me sel esimesel korral kohtusime, teadsin – that’s my man.“

2010 oli Iirisele üldse õnnelik aasta. Ta lõpetas Jakob Westholmi gümnaasiumi, võitis Tallinn Music Weekil Skype’i maailmavallutuse auhinna, jäi silma-kõrva muusikamaailma asjapulkadele. Tema esimene, tänavu ilmunud plaat, kannab nime “The Magic Gift Box“.

Tema lemmikheli on puude sahin, lemmikvärv pärlikarbi vikerkaaresillerdus, lemmiknumber seitse ning lemmiktoit burgs, Karumsi kohukesed, maasikad ja šokolaad. Ta kirjutab laule inglise keeles, sest eesti keeles on sõnad hästi teravad. Õppima läheks filmimuuskat ja kõikidele soovib armastust.

Tuult tiibadesse, suure sisuga väike kulgeja!

 

Tilluke, väekas, tubli, andekas. foto: Kristjan Lepp.

Tilluke, väekas, tubli, andekas. foto: Kristjan Lepp.


IIRISE 11
INSPIRATSIOONI
1) Armastus
Universaalset laadi heatahtlik andmine ja soojuse edastamine. Armastuses olemine on hullult mõnus.
2) Mängulisus Mängimiseta poleks ju mõtet. Kõik on mäng ja kui elu nii võtta, muutuvad asjad palju kergemaks. Pole millegi pärast vaja põdeda ega midagi karta. Sa saad vastu seda, mida annad, kuid sul on võimalus ka lihtsalt anda. Mida rohkem harmooniasse sa maailmaga saad, seda sujuvamalt asjad lähevad ning seda vägevam on see maailm, kus sa elad. Mõnikord võid teha isegi õiget asja, aga kui motiiv on vale, siis tekivad takistused. Või noh, selline on minu Maailm.
3) Maagiline tunne tuleb sellest, kui lähed millegi sisse ja läbi ja tunnetad üksolemist kõigega. Sa saad lauluks, mida laulad. Sa saad ideeks, millest vaimustud. Vaimustumine on üldse üks päris hea sõna selle tunde jaoks, samas on see ainult osa sellest tundest. On täielik usk ja usaldus, et kõik läheb nii, nagu minema peab ja sulle parem on. Kõik on üks: sa oled osa sellest ja samas ka selle täielik lahendus. Sul on täielik kontroll iseenda, oma emotsioonide ja oma elu üle. Sa ise lood iseenda ja selle Maailma, kus elad. See on minu jaoks lootustandev mõte, see sütitab mind. Loomulikult on mul aegu, kus ma ei suuda seda mängulist tunnet tabada ja kukun auku iseendas, et leida uuesti üles kõik need asjad, mis mul juba olemas olid.
4) Üksinda olek, ilma selleta ma ei saa. Mul tekib mull ümber iseenesest. Kui ma pole kaua aega üksinda olnud, hakkan seosetut iba ajama. Üksinda olemist on vaja eneseanalüüsiks ja enese laadimiseks. Arvuti või televiisori juures pidev passimine ei ole üksiolek. Üksiolek on olemine iseendaga.
5) Muusika on minu jaoks edasiviiv, maagiline ja eluks vajalik. Sellega seostub mulle ka lava, mis on mulle nagu mikromaailm, kus mõte materialiseerub ülikiiresti ning mul on kiiremini võimalik leida seda maagilist tunnet. Ja need on kaks tähtsamat asja mu elus.
6) Inimesed Eriti need lähedast sorti. Kõik inimesed peegeldavad üksteist, mõned neist võivad olla väljakutsed, teised peegeldavad just parimaid külgi iseendas. Mul on tohutult vedanud, sest olen sattunud heasse ja huvitavasse seltskonda ning see võib ühes elus muuta väga väga palju.

Eesti oma Jaapani animefilmi kangelanna. foto: Johanna Eenma.

Eesti oma Jaapani animefilmi kangelanna. foto: Johanna Eenma.

7) Vaikne ruum on eelkõige vajalik iseendas. Kui ma tunnen, et see minus otsa hakkab lõppema, leian mingi vaikse (ja kui võimalik, suure) ruumi ja olen lihtsalt seal. Loodusest saab seda kah.
8) Pidev liikumine ükskõik kas tantsuna või kuhugi teel olemisena. Kui tunnen, et seisan, langen ma tavaliselt veits deborisse. Täielik seisak on minu jaoks surm. Pidev liikumine on elujõud.
9) Raamatud Mulle tundub, et kui loen midagi, siis saan uusi mõtteid ja mu pea saab täis igasugust uut ja huvitavat. Energiat tuleb ka juurde. Kui ma midagi vahin, siis mu pea tühjeneb. Ma pigem tahaks olla täis ja näljane. Teist laadi raamatud on märkmikud, ilma milleta ma hakkama ei saa (sest olen udu).
10) Keskendumine Põhiasi õppimisel ja arenemisel. Eks see ole seotud ka selle maagilise tundega, et noh, saad üheks lauluga jne. Ma proovin viimasel ajal keskenduda ka näiteks puhkamisele, ja võtan selle jaoks aega, sest ilma sellele täielikult pühendumata ei puhkagi välja ning pidev (isegi kui kõik toimub enda peas) rattas olek imeb energiast tühjaks. Olen ka üpris vilets “multi-taskija“. Keskendumine momendile ja täpselt sellele, kus sa hetkel oled ja mida teed, aitab aega aeglustada, pluss tavaliselt sellele keskendudes on aru saada, et kõik on ju paganama hästi või vähemalt on selleks tohutult potentsiaali. Ma proovin olla valiv, kuhu oma energiat paigutan.


11) Väljakutsed võivad tunduda mõnikord nagu väiksed maailmalõpud, need tekivad minu arvates (kuigi ma olen selle mõtte saanud ühelt sõbralt) sellest, et Universum veits tuletab meelde, et on vaja veel õppida ja areneda. Mõnikord on väljakutse iseenda sees ja tavaliselt seda ei märkagi. Siis, kui mingid reaktsioonid on muutunud harjumuseks. Kui oled täielikult enda tegelike tahtmiste ja vajadustega kontaktis ning suudad oma emotsioone tähele panna ja kontrollida, siis muutubki elu mänguks ja probleemid väljakutseteks.

Iirise kodulehele saad siia klikkides.

00iiris 00iiris2

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s