Nastja – haldjas võlulainel

“Kõik, mida sulle vaja, jõuab ise su juurde” või “Seda, mida sa tegema pead, tee armastusega” või “Õppetunni omandamiseks on tarvis muuta midagi iseendas” – selgeltnägija Nastja puistab tarkusi, mille üle mõtisklema jääda, varrukast. Kohtusin tolle õhulise ja ebamaise, veidi ära- ja ometi siinsamas oleva naisega intervjuu tegemiseks 2012. aastal. Mõistagi pelgasin, et äkki ta loeb mu mõtteid…

See kartus oli täiesti ilmaasjata. NASTJA (30) on aval ja naeruline, soe ja sõbralik – vastand kuvandile, mis temast “Selgeltnägijate tuleproovi” saatest jäi. Passi järgi on ta nimi Anastasia, ehkki nii pole teda keegi kunagi kutsunud. 18-aastaselt, pärast pooleaastast tutvust, abiellus ta oma kaasa Igoriga… ent Igori olemasolu teadis juba tirtsuna. Sugulastel Tallinnas Koplis külas olles teatas ta, et vastasmajas elab üks poiss, keda tema teab, too teda aga veel mitte… Nad on abielus olnud 12 aastat.

Praegu on Tallinna Ülikooli geoökoloogina lõpetanud noor teadjanaine vabakutseline, joonistab ja maalib, kasvatab nelja-aastast tütart Jasnat ning tunnetab maailma, mis enamikule meist silmaga nähtamatu ja käega katsumatu on. Enda kohta ütleb ta nii: “Ma olen kunstnik. Mitte sellepärast, et ma joonistan, vaid et mul on selline maailmataju.“ Lugu Nastjast ilmus ajakirjas Üks 2012. aastal.

Tundlik, naeruline, soe, sõbralik ja teiste maailmadega suhelda oskav selgeltnägija Nastja.

“ERILINE TUNNE… NAGU OLEKSID ARMUNUD.“
“Kujuta ette võlulinna… Kirgast helesinist taevast, valgeid maju, imekauneid roosipõõsaid – igal inimesel on see linn omamoodi, minul on ta niisugune. Selles linnas on kohtumaja, kuhu saad pöörduda, kui sulle ülekohut on tehtud. Tervisetemplis saad paluda tuge, kui mingist haigusest terveneda tahad… Ja see töötab,“ kinnitab mu vastas istuv tumedapäine naine, kelle sõnul aitab just kujutlusvõime arendamine timmida tundlikumaks intuitsiooni.

Tema suhtleb selle abil maailmadega, mis olemas meie füüsilise tegelikkusega paralleelselt, siin ja praegu, ehkki enamikule meist tajumatud.

“Intuitsiooni kaudu annavad mu kaitseinglid mulle teada, kuidas elada. Küsin nende käest, annan siis soovi vabaks ja tean, et saan vastuse… teadmise, märgi või vihje näol… suvalisel hetkel… sest kõik,
mida sulle vaja, jõuab ise su juurde.“

Mõni näeb asju vaimusilmas, teine tunneb, kolmas kuuleb. Nastjale tuleb teadmine. Et aga intuitsiooni ja oma sisetunnet üleüldse märgata, tuleks olla võlulainel. “See on selline eriline tunne… nagu oleksid armunud. Hingel on helge ja ülev olla,“ kirjeldab ta seisundit, mis lastel loomupäraselt ergas, täiskasvanutel aga meeldetuletamist ja treenimist vajab.

Poolvääriskividest ehe on Nastja jaoks kaunis viis oma tervendava energia edasiandmiseks.

“Varem kogesin ma seda vaid siis, kui midagi toimis või ma nägin mingit märki. Nüüd olen ma selles harmoonilises olemises enamuse ajast. Mul on teistmoodi juba raske. See võlulainel olemise tunne, nagu ka usk, et sind aidatakse alati ja kõik laabub, on intuitsiooni tajumiseks hästi olulised.“

Muinasjutulise tunde õppimiseks soovitab Nastja lugeda esoteerilist kirjandust, sest see aitab võlulainele häälestuda. Kui too tunne inimest puudutab, ei aja seda segamini mitte millegagi. Pealegi, mida sagedamini selles viibida, seda enam hakkavad ilmuma helgemad ja üllamad mõtted ning jääb vähem ruumi hirmule ja ärevusele.

“KALLISTAMINE ON MUSITAMISEST TÄHTSAMGI.“
Teadmisena jõudis temani ka see, mis nime tütar endale tahab ja kuidas teda kasvatada – veel sündimata laps andis emale nõu. “Jasna oli kõhus väga täiskasvanud, nüüd on ta nagu lapsed ikka. Mina jälle olevat ema sõnul olnud väiksena täiskasvanulikult arukas,“ jutustab naine, kes mäletab lapsepõlvest seiku, mis paljudel meist mälust pühitud… milline oli kõristi, kui ta vaid mõnekuusena vankris lamas või millised mänguasjad, mis ta oma esimeseks sünnipäevaks sai. Jasnal nii palju meeles pole, küll on ta aga rääkinud, kuidas kõhus olles kop-kop tegi, et välja saaks.

Nastja ja tema väike silmatera, tütar Jasna.

Enam tilluke särasilm nõuandeid ei jaga. Nüüd on Jasna laps ja Nastja ema, ehkki naine teab, et ühes eelmistest eludest oli vastupidi – tema oli Jasna tütar ja Jasna tema ema. “Tütar on mul liidri loomuga, tahab kõike ise otsustada. Ja seda on vaja korrigeerida. Kui tal juba nelja-aastaselt lubada, mis juhtub siis, kui ta kümnene on? Selles mõttes ei ole ta kerge laps, keda on võimalik plastiliinina voolida. Täiskasvanuna on tal kangekaelsena aga veelgi raskem, nii et pigem ohjata teda praegu. Leplikkuse ja alandlikkuse, mis lastes tänapäeval kadunud, saab ju kaasa kodust,“ mõtiskleb ta. Käskude ja keeldudega ema Jasnat siiski ei suuna, ikka rääkimise, armastuse ja kallistustega.

“Kallistamine on musitamisest tähtsamgi, sest sisendab lapsele kindlustunnet. Me kallistame hästi tihti… ja muidugi võtame haiget saanud kohale musi andes valu ka ikka ära,“ naerab Nastja ning möönab siis tõsisemalt: “Eks Jasnale emaks olemine ole üks mu õppetundidest ses elus.“

“HINGEDE MAAILMA EI KARDA MA ÜLDSE.“
Kes kogeb pidevalt midagi, mis talle ei meeldi – no näiteks viib elu kannatamatut ühtelugu kokku teiste samasuguste ärritavate tegelastega – on see märk õppetunnist, mille omandamiseks on tarvis midagi muuta. Iseendas. Mitte teise inimese loomusega võideldes, vaid sellega siiralt ja südamest leppides. Nastjat ennast on “õnnistatud“ kangekaelsetega. Selline on Jasna, veidi ka Igor, eriti aga ema. “Temaga on mul suhted kõige keerulisemad. Mehest võid ju lahku minna, emast lahutada ei saa… Aga tegelikult on mul elus inimestega vedanud,“ rõõmustab habras kaunitar.

Oma tervendajavõimed on ta pärinud Siberi vanavanaemalt Kalistalt.

Eks tal ole õppetunde teisigi, nagu meil kõigil. Osad on selgeks saadud, osadega tuleb veel tööd teha. Kasvõi hirmudega. “Hirm on väga tugev tunne ja sellest vabaneda ei ole niisama lihtne. Kõige parem “rohi“ on tunnistada endale tema olemasolu. Mind hirmutasid ema ja vanaema lapsena tihti, et vot kui lähed sinna või teed seda, siis juhtub sinuga midagi halba. Ma pelgan paljut, aga just füüsilises maailmas, hingede maailma ei karda ma üldse.“

Kas ka haigused on inimesele õppetunniks, pärin. Nastja kostab, et mitte alati. Mõned on, ent mõnikord on õppetunniks hoopis haigusest vabanemine, et inimene hakkaks mõtlema, miks ta üldse haigeks jäi.

Nastja meisterdatud kristallidest rinnaehe.

“MINU RAVIVÄGI ON KÄTES JA SÕRMEDES.“
Enda tervendajavõimed päris ta Siberi vanavanaemalt Kalistalt, keda ta ilmsi näinud pole, hingena aga küll. Viimati umbes aasta tagasi. Nastja ühe kaitseinglina hoiab ta lapselapselapsel silma peal. Tema ravis oma tarkuse ja võimetega ümberkaudsete külade elanikke. “Nastja tarkuste raamatusse“ on nii mõnigi vana retsept jõudnud just kaugelt Siberist.

“Minu ravivägi on kätes ja sõrmedes. Ka mõttejõus, millega ma vahemaa tagant ise füüsiliselt kohal olemata inimesi aidata saan. Ja ehetes, mida ma poolvääriskividest teen. See on minu jaoks üks meeldivamaid viise tervendavat energiat edasi anda. Pealegi pole see vastuolus põhimõttega, et ma võtan inimeselt ära probleemi, mille kaudu ta õppida ja areneda saaks.“

Minevikku oleks hea mäletada, sest see on inimese pagas.

Kui Nastja haige elundi kohal kätt libistab, tunneb ta sealt soojust välja voolamas. Lootusetult haigetel ja narkomaanidel aga mitte ainult ei tunne, vaid lausa näeb, kuidas energia pealaelt aurupilvena lahkub. Haiguste põhjuseks peab ta halbu emotsioone,
sest need vigastavad inimese biovälja. Nii kimbutavad südamehäired neid, kes kõike liialt südamesse võtavad. Kõrva- või silmahädad siis, kui midagi kuulda või näha ei taheta.

“TEE SEDA, MIS SULLE MEELDIB.“
Tervendajanaise pere ise on üsna terve. Jasna pole lasteaias isegi viirushaiguseid põdenud. On ta vaktsineeritud? – “Jah, osaliselt.“ Nastja ei poolda neid, kes soovitavad mitte vaktsineerida. “Täiskasvanuna pole ma end vaktsineerida küll lasknud, ent ma vastutan ise enda eest. Kuna me ei ela ideaalses maailmas, ei saa ma võtta lapse eest niisugust vastutust, ehkki ma ju näen teistest rohkem. Tõsi, vaktsiine määratakse liiga palju, aga saab ju uurida, millised võiks tegemata jätta.“

Ka pole ta kodusünnituse poolt. “Oleksin ma seda teinud, oleksin surnud,“ meenutab 4-kilose tütre ilmale toonud 42-kilone naine, kes ränkraske sünnituse järel teadvuse kaotas ja kahte vereülekannet vajas. “Viiendal kuul kumerdus mul üks roie kohutava valuga ette, sest laps poleks muidu lihtsalt ära mahtunud. Luu turritas pärast sünnitustki veel. Aga operatsiooni vaja õnneks polnud, sest roie läks oma kohale tagasi. Haiglast koju saades ei võtnud ma kaks nädalat sõna otseses mõttes jalgu alla. Luud olid nõrgad ja ma ise poolteadvusel. Igor viis mind süles duši alla ja tualetti, vannitas Jasnat ning hoolitses meie mõlema eest.“ Rinnaga toita soovitab Nastja küll kõigil emadel ja võimalikult kaua.

Köögis ja aias toimetamise armastus vaatab vastu ka Nastja raamatutest.

Ning et vähem oleks vaja tervist ravida ja probleeme lahendada, annab nõu puhata mitte ainult nädalalõppudel, vaid lubada endale hingetõmbepause iga päev mitu korda.

“Varem oli mulle sümpaatne mõte: tee seda, mis sulle meeldib.
Nüüd saab mulle üha omasemaks teine: armasta seda,
mida sa antud hetkel tegema pead ja tee seda hästi.

Siis ei tunne sa ka, et see, mida teed, on töö,“ poetab võlurnaine oma järjekordse targa nõuande.

“ALUSTAMA PEAB ISEENDAST.“
Taas voolab me jutt eeterlikematele teemadele, minevikule ja tulevikule. Minevikku oleks Nastja meelest hea mäletada, sest see on inimese pagas. Aga kas peaks ette võtma ka rännakuid oma eelmistesse eludesse? – “Milleks?” uurib ta. – Et aru saada põhjustest, miks miski suhe on nagu on või miks midagi on juhtunud? – “Kes on vaimselt ergas, seda ei huvita mis ja miks kunagi oli. Ta lihtsalt teab, et nii on. Võib-olla teisi küll… et oleks lihtsam. Igasugune mineviku läbielamine on tervendav, isegi kui meenutused haiget teevad.“

Tuleviku kohta ütleb aga, et palju olulisem on teada, mida tuleks teha praegu. “Tulevikku ei ole olemas. Tõsi, on asju, millest ei saa kõrvale hiilida, ent ehkki sind juhatatakse, lähed sa ju ise. Tulevik on nagu Moskva metroo – sul on ilmatu palju valikuvõimalusi. Ent kes saaks olla see, kellele usaldada tolles keerulises võrgustikus liiklemine, kui inimene iseennastki ei usalda? Parem teada, kes sa oled praegu, kui tunda haiglast uudishimu selle vastu, mis saab olema tulevikus.“

Nastja tehtud tervendava väega kaelaehe.

Mida arvad detsembrist 2012 ja maailmalõpust? Maailma lõppu selles mõttes, et toimub mingi üleilmne katastroof teadjanaise sõnul ei tule. Muutused kestavad juba ammu.

“Seda võin küll öelda, et lähema 20–30 aasta jooksul muutub rohkem, kui senise kahesajaga. Planeet Maa jaoks läheb kõik paremaks, inimesel ei saa aga kindlasti kerge olema.

Paremaks igaühe ja kõikide jaoks hakkavad asjad muutuma siis, kui inimene mõistab, kuidas kõik on omavahel seotud ning kui palju tema teistest ja teised temast sõltuvad. Alustama peab aga iseendast.“

Nastja oma Ingliraamatu esitlusel: “Intuitsiooni kaudu annavad mu kaitseinglid mulle teada, kuidas elada.” foto: Viktor Burkivski, internet.

NASTJA 11 TÄHTSAT ASJA
1) Muinasjutuline tunne. See on hästi oluline ja kõige parem viis seda hoida, on proovida alati tunda end muinasjutu hea peategelasena.
2) Tuhkatriinu. Minu lemmik lapsepõlvest.
3) Naiselikkus. Minu jaoks väga tähtis mõiste, mis tähendab töökust, tahet, ootamist ja passiivsust. Naiselikkuse õigesti lahtiseletamiseks on Tuhkatriinu väga hea eeskuju. Töökus – töötage oma hingega, arenege. Tahe – andke oma soovist teada ja omandage soovi energeetika. Tuhkatriinu teadis, mida tahab. Ootamine – varuge kannatust, see on väga tähtis. Passiivsus – see on sama tähtis! Naiselikkus tähendab tahet (soovi) ja passiivsust. Naise aktiivsus on soov. Naised, kes selle naiseliku oskuse omandanud või looduse poolt saanud, on meestele nagu magnet. Tuhkatriinu ei helistanud printsile ega istunud ka telefoni juures, vaid tegeles oma asjadega. Ta oli jumalik, nautis balli ning oli balliööl muinasjutulises seisundis, mille kohta ma räägin alati, et selles seisundis õnnestub kõik!!!
4) Inspiratsioon. Parim viis selle hoidmiseks on pliiats ja paber. Kui pähe tuli mingi hea mõte, pange kohe kirja. Sest see ei ole päris teie mõte, vaid inglite vihje, mille võite meie materiaalses maailmas unustada.
5) Ilu. Ma jumaldan kõike ilusat. Ilu on harmoonia.
6) Olevik. Kõige tähtsam on teada saada, kes ma täna olen. Uurige ennast ja leppige iseendaga. Tulevik on tänase päeva tulemus. Ja kõik. Tulevikku saab muuta. Praegu. Kõik me oleme Jumala koostööpartnerid. Vähemalt Ta tahab seda.
7) Arenemine ja õppimine. Ma üritan õppida iga päev. Olen kunstnik, kui näen midagi head, mida üle võtta, näen kohe ka, kuidas seda teha. Igal inimesel on võimalik õppida head.
8) Tee seda, mida vaja. Usun sellesse ja kolme järgmisse mõttesse ka.
9) Tuleb see, mis tulema peab.
10) Seda, mida sa tegema pead, tee armastusega.
11) Kurda vähem ja otsi põhjust alati iseendas.

NASTJA JA KRISTIINA GENNO ÜHISTÖÖNA ILMUNUD 6 RAAMATUT

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Nastja suur maagiaraamat 2015
Nastja. Armastuse maagia 2014
Nastja ingliraamat 2014
Nastja hea tervise kokaramaat 2011
Nastja tarkuste raamat 2010
Nastja. Selgeltnägija 2009

Kõik fotod olen võtnud Nastja Facebooki lehelt, kui pole teisiti märgitud.

Nastja Üksis.