Mina olen Ookean. Ma olen vesi. Ma olen suurem osa sellest planeedist… Iga oja, iga pilv ja iga vihmapiisk… kõik tulevad tagasi… minu rüppe… Mina olen Läte… Ma ei võlgne inimestele mitte midagi. Mina annan, nemad võtavad. Aga ma võin alati tagasi võtta…
…Just nii on see igavesti olnud. See pole nende planeet niikuinii. Pole kunagi olnud. Ega saa kunagi olema. Aga inimesed, nad võtavad rohkem kui on nende jagu. Nad mürgitavad mind ja siis tahavad, et ma neid toidaksin. Nii need asjad nüüd küll ei käi… Ma ütlen seda üks ja ainus kord: kui looduse tervist ei hoita, ei jää inimkond ellu. Nii lihtne see ongi… Mina olen Ookean. Kord katsin ma kogu selle planeedi, ja võin seda teha taas… Ma olen rääkinud.
LOODUS INIMEST EI VAJA. INIMENE VAJAB LOODUST.
Faktikillud
• Ookean katab maakera pinnast 71% ja valmistab 1/2 inimesele vajalikust hapnikust. Lõviosa sellest toodavad tibatillukesed fütoplanktoniks kutsutud taimed.
• Maailmamere rannikualade ökosüsteemid, s.t vetikad, mangroovisalud ja soolaksood moodustavad ookeani pindalast vaid 0,2%, ent nende arvele langeb 50% ookeani võimest absorbeerida süsihappegaasi. Igal aastal hävitab inimene neid 980 000 ha ehk New Yorgi suuruse metropoli jagu.
• Organisatsioon Conservation International on 25 aastat kaitsnud meie üht ja ainukest kodu – planeet Maad – meie kõigi hüvanguks.