☼kuldnokkade taevatants

Nad moodustavad imeliselt voogavaid kujundeid hetkega, täiuslikus sünkroonis, teevad seda kiirusel kuni 40 km/h ning mõnikord suisa pea miljonist tiivulisest koosnevas hiigelparves. Muudab üks lind suunda või kiirust, teevad seda kohe ka kõik teised.

Nad ei riiva teineteist seejuures tiibadega mitte kordagi. Kuldnokkade taevatants – murmuration – kestab umbes 20 minutit ja toimub enamasti päikeseloojangul enne uinumasättimist. Ent mitte inimesele ahhetamapaneva silmailu loomiseks, vaid enamasti kaitseks röövlindude eest, kes suurt parve rünnata ei julge. Pea alati on kaunilt hõljuva parve servas märgata mõnd pistrikku või muud sulist jahipidajat. Siinne kuldnokkade tants on filmitud Hollandis Utrechtis, 2015. aasta jaanuaris. Mitte küll seesama, aga Hollandi režisööri Jan van Ijkeni 7 minuti pikkune “Lendamise kunst” (The Art of Flying) võitis tänavusel XXX Pärnu Rahvusvahelise dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivalil KUMU žürii auhinna.

Faktikillud
• Kevadekuulutaja kuldnokk saabub Eestisse tagasi umbes aprilli alguses. Meil üleskasvanud kuldnokad seavad juba juulis end lääne poole. Nende asemele rändavad põhjast ja kirdest uued ning nõnda kestab lindude liikumine külmadeni välja.
• Kuldnokk on osav imiteerija, kes suudab jäljendada mobiilihelinat, aiavärava kriiksumist, suitsupääsukese sidistamist ja muidki hääli.
• Ehkki ta aetakse sageli segamini musträstaga – sest mõlemad on musta sulestiku ja kollase nokaga – on kuldnokal lühike saba ja ta kõnnib, mitte ei hüple rästa kombel.
• Kuldnokk pesitseb aedades ja parkides, külades ja linnades, metsaservades ja teeäärsetel puudel. Pesa tegemiseks vajab ta auke, olgu õõnsates puudes, rähnide vanades pesakoobastes, inimese meisterdatud pesakastides või katusealustes.
• Kevadel saabudes asub isaslind koristama eelmise aasta pesakohta. Esmakordselt pesitsejal tuleb pesa leida. Emalinnu kohale jõudes – kes mullust kaasat tagasi valida ei pruugi – algavad tõelised koristustalgud ja pesaehitus.
• Helesinise koorega mune on kuldnokal kurnas tavaliselt 4–6. Neid haub emalind kaks nädalat, pojad saavad lennuvõimelisteks paarikümne päevaga.