neljas iidne – Hiina meditsiin

hm www.larustravel.comJah, neli neid mitmetuhande aasta vanuseid ravikunste on –  India siddha- ja ajurveeda- ning Tiibeti ja Hiina meditsiin. Eks neid võib olla veelgi, lihtsalt me ei tea. Vanade hiinlaste tarkuse järgi on inimeses tervis, kui universumi kaks ürgset jõudu – yin ja yang temas sõbralikus tasakaalus voogavad ning energia qi takistuseta voolab.

 

Postitasin lugemiseks kaks ajakirjas Üks 2009. aastal ilmunud kirjutist, mille kaasloojaks on Hiina meditsiini arst RENE BÜRKLAND. Aastal 2009 elas ta enamuse ajast veel Hiinas, kus õppis Beijingi Hiina meditsiini ülikoolis nõelravi, Hiina massaaži ja Hiina taimravi. Täna juhib Tartu Ülikooli arsti- ja Tallinna Ülikooli psühholoogiateaduskonna lõpetanud Rene enda loodud Hiina meditsiini keskust Tervise Alkeemia Tallinnas.

Esimene lugu – KUIDAS OLLA TERVE räägib immuunsusest, haiguste silmalenähtamatutest põhjustest, terve püsimisest, yinist, yangist ja qist. Teine lugu – KUI VERERÕHK TEMBUTAB südame, vere, pulsi ja vererõhu hingeelust ning mõistagi kõrgest ja madalast vererõhust.

Moksateraapia ehk tossama süüdatud pujust sigarid jagavad soojust ja energiat. 


I LUGU: KUIDAS OLLA TERVE

“Hiina meditsiini järgi vastutavad immuunsüsteemi eest nahal ja naha aluskudedes asuv kaitseenergia wei qi ning kopsud. Esmane energia, mis kopsudesse läheb ja seal wei qiks muutub, toodetakse aga põrnas,” valgustab dr Bürkland Hiina ravikunsti peensusi. “Kui Hiina meditsiin räägib põrnast, siis selle organi funktsioonid vastavad lääne meditsiini arusaamade järgi kõhunäärme omadele. Lääne meditsiin põrna nii tähtsaks ei pea.”

Hiina meditsiinis on põrna üks ülesanne toota energiat. Lääne meditsiinis tähendab energia põhimõtteliselt veresuhkrut, glükoosi. “Kui energiat on vähe, on inimene loid ja tegemist hüpoglükeemiaga, mil glükoosi veres normaalsest vähem. Lääne meditsiinis on see seotud puhtalt kõhunäärme ja insuliini tootmisega,” tutvustab Rene kahe meditsiinisüsteemi erinevusi. “Hiina meditsiinis peetakse põrna toidu seedimisel kõige tähtsamaks organiks. Lääne meditsiinis on see – seedeensüümide tootmine, taas kõhunäärme ülesanne.”

Rene Bürkland ning purgid, purgid, purgid Hiina ravimtaimedega. 


YIN
JA YANG TASAKAALU

Madal vastupanuvõime haigustele on märk wei qi nõrkusest. Ent Rene sõnul tuleb lisaks vaadata muidki sümptomeid: milline on inimese söögiisu, kuidas ta magab, kuidas kõht läbi käib. Inimene on tervik ning probleem ühes lülis mõjutab ka lüli teisi osi.

Keha on Hiina meditsiini järgi terve siis, kui yin ja yang on omavahel tasakaalus ning energia qi liigub takistuseta.

Kui tasakaal yini ja yangi vahel kaob või qi blokeerub, tekivad ka haigussümptomid. Selles seisus, mida lääne meditsiin haigusena veel ei diagnoosi, on suhteliselt lihtne tervisehädal sabast kinni saada. Jättes selle aga tähelepanuta, võivad mõne aja pärast ilmneda ka juba lääne meditsiini järgi diagnoositavad haigused.

Samas möönab tohter, et alati ei lähtu temagi ainult idamaisest meditsiinist: “Näiteks kasvajad, vähid, lümfisoonte või -sõlmede probleemid ei teki üleöö. Pika aja jooksul arenenud haigust on ka ravida raske. Kui hakata kiiresti kulgevat vähki aeglaselt ravima, võib inimene enne ära surra. Sel juhul on operatsioonist abi rohkem, ehkki…

…lõikus, ükskõik milline, on kehale trauma.

Inimesel on lisaks veresoontele, närvidele, lümfiteedele ka energiakanalid. Kui närv või veresoon füüsiliselt läbi lõigata, ei juhtu midagi. Energeetiliselt on see koht aga blokeeritud, mis väljendub tavaliselt valus või turses. Ravi tähendab seda, et blokeerunud qi tuleb uuesti liikuma saada.”

Ka nakkushaiguste puhul peab nõelraviarst lääne meditsiini tõhusamaks. “On epideemilisi haigusi, mille puhul su wei qi võib olla ülitugev, aga ikkagi haigestud. Seepärast ei saa väita, et kui põrn on nõrk, siis jääb inimene kindlasti AIDSi. Mulle kangesti meeldib ühe mu õpetaja ütlemine:

Põhimõtteliselt saab ravida iga haigust,
iga patsienti aga mitte.”

Taiji sümbol – yin ja yang


TAEVANE QI JA MAINE QI

Kui inimene oskaks ka veel oma keha kuulata või arst patsiendi organismi lugeda, oleksime terved ja hoitaks ka miljonite eest kroone kokku. “Lääne meditsiinis on kontrollkese inimesest väljaspool. Meil on igasugused aparaadid, mis inimest uurivad, et tulemus oleks võimalikult objektiivne. Ent organism on aparaatidest palju targem.”

Keha lugemisoskust võiks ju õpetada koolis või on see väga utoopiline mõte? – “Muidugi oleks see hea, veelgi parem, kui seda õpetataks arstidele.

Meie probleemid tulevad paljus sellest, et me ei tunne ennast enam.
Keha annab kogu aeg märku, meil aga pole kas aega, tahtmist või
oskusi neid märke lugeda.”

Aga võiks… Traditsiooniline Hiina meditsiin jaotab energia sünnieelseks ja sünnijärgseks. Viimane jaguneb omakorda taevaseks qiks, mis tähendab õhku, mida me hingame ja maiseks qiks, mis tähendab toitu, mida me sööme. Esimest aga, mille hoiupaik asub neerudes, saame me oma vanematelt vaid teatud kindla koguse. Juurde hankida pole seda võimalik mitte mingil moel, küll tugevdada või kulutada… eluviisi, toitumise, töö, haiguste, emotsioonidega. Saab see energia otsa, jõuab ka elu lõpule.

“Kui inimene on sageli haige või liialdab söögi, joogi, tööga, kulub ka energiat rohkem. Kui ta end ei liiguta, muutub energia nõrgaks, vastupanuvõime haigustele väheneb ja lisaks energia seiskumisele tekib ka energia nõrkus, atroofia. Seisev vesi läheb ju ükskord haisema,” sõnab Hiina arst muigelsui ning lisab, et peale muu on liikumine inimese tervisele ääretult tähtis, sest füüsiline keha vajab tasakaalus olemiseks ka füüsilist tööd ja liigutamist.

Joo sooja teed või vett. 


SÖÖ WEI QI TUGEVAKS

Dr Bürkland kinnitab, et kui inimese kaitseenergia on tugev, ei haigestu ta kergelt mitte ainult immuunsüsteemi, vaid muudessegi haigustesse. Et aga saada toidust kätte vajalik energia, millest organism suudaks omakorda toota wei qid, peab toetama põrna – see on immuunsuse jaoks kõige olulisem. Selle tarvis on olemas rida häid ning ajaproovile vastu pidanud soovitusi:
• Ära liialda toortoiduga, eriti roheliste salatitega, mille kuumutamiseks ja ümbertöötlemiseks kulub põrnal palju energiat. Et aga vitamiinid-ensüümid kuumutades köögiviljast siiski plehku ei pistaks, pole vaja seda pehmeks keeta, vaid korraks kuuma vette susates või kergelt aurutades-vokitades mõnusalt krõmpsuks jätta.
• Ära joo külma, vaid sooja vett või muid vedelikke.
• Ära pinguta üle piimatoodetega, sest need on oma olemuselt jahedad ja annavad niiskust, mis põrnale ei meeldi. Kui täiskasvanu piimaga liialdab, kogunevad organismi niiskus ja lima, mistõttu võivad ka külmetushaigused kergemini külge hakata.
• Söö küüslauku, sibulat ja ingverit – need tugevdavad immuunsust.
• Armasta soojendavaid maitseaineid nagu kaneeli, nelki ja kardemoni ning sooja toitu. Iseäranis käib see naiste kohta, kel põrnaga probleeme meestest sagedamini.

Nõelravi, moksa, kupud, erinevad massaažid, ravimtaimed, toitumine, tervisevõimlemine qigong – kõik need on Hiina meditsiini teraapiad. 


II LUGU: KUI VERERÕHK TEMBUTAB
 

Hiina meditsiinis vererõhku ei mõõdeta, küll aga uuritakse väga täpselt pulssi. Selle rütmi, sügavust, tugevust. Kuue erineva pulsimustri ”kuulamiseks” vajutab arst sõrmedega patsiendi randmel kolmele erinevale punktile. Normaalne pulss on sujuv, ühtlane ja tugev ning lööb 4–5 korda ühe hingetõmbe jooksul.

Südant peab see põline meditsiinisüsteem üheks viiest tahket tüüpi elundist, ent erinevalt lääne meditsiinist tunnistab tema olema midagi enamat, kui lihtsalt vere ringlemist töös hoidva pumbana. Süda on ka hinge ja teadvuse asupaik, mis juhib inimese emotsionaalset ja vaimset tervist. Ka pole veri mitte lihtsalt toitainete transportija, vaid segu kehavedelikest ja toitvast eluenergiast qi.

Vere koduks on teine tahke elund – maks ning seepärast mõjub igasugune maksa kahjustamine halvasti ka verele.

Taoismi järgi, mis on Hiina meditsiini aluseks, koosneb universum ja kõik sellesse kuuluv kahest teineteist täiendavast vastandist – yinist ja yangist. Yang on aktiivne, avarduv, kõva, kuum, mehelik. Yin on passiivne, kokkutõmbuv, pehme, külm, naiselik. Süda, sooned ja maks on kõik loomult yin.

Pulsi ”kuulamiseks” vajutab arst sõrmedega kolmele punktile randmel. 


KÕRGE VERERÕHK

Rene sõnul niisugust mõistet kui hüpertensioon ehk kõrge vererõhk Hiina meditsiinis ei tunta, pigem kirjeldatakse kõrge vererõhuga kaasnevat sümptomite kompleksi – pearinglus ja -valu, kohin kõrvades.

“Üks sagedasemaid kõrge vererõhu põhjuseid on liigne maksa yang energia, mis yangile omaselt kipub tõusma ülespoole, see aga omakorda tõstab vererõhku. Ka võib patsiendil olla tavaliselt pealae piirkonnas peavalu, silmade punetus ja valu, kaela ja õlgade pinge, ärrituvus, unetus, mõru maitse suus. Kõige sagedamini toovad liigse maksa yangi tõusu kaasa emotsionaalne stress ja pinged,” selgitab tohter.

Teise põhjuse toob ta välja nii: “Vererõhk võib tõusta ka neeru yin energia nõrkuse korral, sest ei suuda toetada maksa yini. Selle tagajärjel tõuseb ka maksa yang energia. Neeru yini nõrkuse puhul lisanduvad eelnevatele sümptomitele väsinud ja valusad põlved ning alaselg, kuumatunne kätes, jalgades ja rinnaku keskel, unetus ja palpitatsioon ning kuiv väljaheide.”

Kolmanda põhjusena lisab dr Bürkland niiskuse ja lima kogunemise, mis takistab qi liikumist. Sel puhul kaasnevad tavapäraste vererõhu sümptomitega ka raskustunne peas ja jäsemetes, isulangus, iiveldus ja kaalutõus.

Eneseabi Sõltuvalt põhjusest on toitumisnõuanded küll erinevad, ent üldiselt soovitab Hiina meditsiin vererõhu tõusmisel süüa veresooni “pehmendada” aitavaid toiduaineid, s.t kaasaegse meditsiini mõistes kolesteroolivaest või kolesterooli hulka vähendavat toitu – merevetikaid, munguba ja selle idandeid, puuvilju, seesami-, maapähkli- ja maisiõli ning vererõhku alandavaid taimi nagu sellerijuurikat, küüslauku, banaane, tomateid.

Ravimtaimed, vürtsid, seemned – kokku saabki taimravi. 


MADAL VERERÕHK

Ka madal vererõhk ei ole Hiina meditsiinis omaette sümptom. Sellisel juhul kirjeldatakse nõrkustunnet, pearinglust, kurnatust ja energiapuudust. Nagu kõrge vererõhu puhul, võib ka siin olla põhjus erinevates organsüsteemides. Sagedamini on selleks energia või vere vähesus.

Hiina meditsiini järgi on nii energia kui vere tootmine tihedalt seotud põrna ja kõhunäärmega. Nende elundite energiat kahjustab liigne vaimne töö, muretsemine ning nii temperatuurilt kui olemuselt külmade toitude ja jookide tarbimine – nt liigselt tooreid puu- ja köögivilju, piimatooteid. Energia vähesuse põhjuseks võivad olla ka ebapiisav toitumine, vähene magamine ja ületöötamine. Vere nõrkus või vähesus aga tulenevad tihti tasakaalustamata toidust ja sagedasest verekaotusest, naistel nt rohkest menstruatsioonist.

Eneseabi Süüa tasuks verd tugevdavaid toiduaineid nagu lamba-, looma- ja sealiha, peeti, musta sõstart ja viinamarju. Energiat aitavad tugevdada erinevatest teraviljadest valmistatud pudrud, mesi ja kartul. 

Moksat saab teha ka nii. 


KUIDAS VERI RÕHU SAAB?

Vererõhk on rõhk, mida veri soontes liikudes nende seintele avaldab. Arterites ehk tuiksoontes olevat vererõhku kutsutakse arteriaalseks, veenides ehk tõmbsoontes voolavat venoosseks. Vererõhust rääkides mõeldaksegi tavaliselt just arteriaalset vererõhku.
• Süstoolne ehk maksimaalne (ülemine näit) on vererõhk südamelihaste kokkutõmbumisel, s.t siis, kui südamelihas pumpab verd suurtesse arteritesse.
Diastoolne ehk minimaalne (alumine näit) aga südamelihaste lõõgastumisel, s.t siis, kui südamelihas enne järgmist kokkutõmmet lõdvestub ja rõhk suurtes arterites väikseim on.

Et veri suudaks raskusjõu kiuste ülespoole tõusta, eeskätt südamest ajju, peab tal olema jaksu. Kui tugev on selleks rõhk, sõltub nii südamest välja pumbatud kui ka kehas ringleva vere hulgast, samuti veresoonte seinte elastsusest ehk sellest, kui kiiresti pääseb veri arteritest juuspeentesse kapillaaridesse.

Mõnusalt maitsvad hariliku taralõnga ehk goji-marjad. 


KUIDAS VERI RINGLEB?

Vereringeid on meil kaks. Suur vereringe kannab hapnikurikast verd artereid mööda südamest kehasse ning toob hapnikuvaese vere veenide kaudu südamesse tagasi. Väike ehk kopsuvereringe toimetab tolle hapnikuvaese vere südamest kopsudesse, tagasi toob aga juba hapnikurohkena. Helepunane veri on hapnikurikas, tumepunane hapnikuvaene.

Kogu see ülikeeruline ringkäik oleks ilma südameta olemata. Meie 4-kambriline süda pumpab vasakust vatsakesest aordi kaudu vere arteriaalsesse vereringesse (siin ongi vererõhk maksimaalne), kust see mööda artereid ja kapillaare rakkudeni viiakse. Seal annab veri ära hapniku ja toitained, vastu saab aga süsihappegaasi ja jääkained. Tolle vere toimetavad nüüd juba veenid südame paremasse kotta, kust see paremasse vatsakesse pumbatakse. Edasi liigub veri väiksesse vereringesse, suundudes kopsudesse, kus vabaneb süsihappegaasist, rikastub hapnikuga ja voolab mööda kopsuveene tagasi vasakusse kotta. Ning sealt vasakusse vatsakesse, et alustada taas uut ringkäiku.

Esmakordselt mõõdeti vererõhku hobusel 1733. aastal. Inimesel tehti seda umbes sada aastat hiljem. Igapäevaseks muutus protseduur 19. sajandi lõpus tänu niisuguste mõõteriistade leiutamisele, millega sai rõhku määrata veretult, vastandina otsesele mõõtmisele veresoonesisese kateetri abil. Tõbede nimekirja ilmus kõrgvererõhktõbi alles möödunud sajandi 20ndail aastail.

Lugematud varalaekad väekate ürtidega, osad meilgi tuntud. 


TARK TEAB

Süda pumpab verd läbi keha kiirusega u 5 liitrit/minutis ning tuksub puhkeolekus
60–80 lööki minutis.
Ühe ringkäigu tegemiseks kulub verel umbes 1 minut.
Kõige kõrgem on rõhk aordis ehk suure vereringe suurimas arteris, kõige madalam suurtes veenides.
 Ideaalne vererõhk: 120–130/70–80 mmHg. Normaalne: alla 140/90 mmHg.
Madal: 90/60 mmHg. Kõrge: üle 140/90 mmHg, diabeedi ja neerupuudulikkuse korral aga juba üle 130/80 mmHg.
 Ainsad kehaosad, milles veresooni pole, on silmade sarvkest, juuksed, hambavaap, küüned ja nahapinnal olevad surnud naharakud.

Fotode aliikad ülevalt alla:
Moksa – larustravel.com
Rene Rürkland – alkeemia.ee
Yini-yangi sümbol – wikipedia.org
Tee – getholistichealth.com
Hiina teraapiad – hanuniversity.edu
Pulsidiagnostika – sacredlotus.com
Taimravi – sainesvilleholistichealthcare.com
Moksa – diaperchamp.com
Taralõng – sagemassageacupuncture.com
Varalaekad – herbandohm.com

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s