“Hei, sina, ärka üles! Igal inimesel siin maakeral on anne. Mis on sinu oma? Mida kingid sina universumile? Inimesed ei vali endale unistusi, unistused valivad endale inimesi. On sul julgust enda omast kinni haarata? Jah, sa kukud teel palju kordi, aga mine edasi…
…Jah, sa ei saa küll pöörduda tagasi uhiuut algust looma, aga sa saad alustada uhiuue lõpu loomisega.” Nii räpib oma videos “Igaüks sureb, aga mitte igaüks ei ela” Ameerika räppar, laululooja ja sõnumite vormija Prince Ea.
Ühes haiglas küsiti saja surivoodil oleva vanuri käest, mida nad elus kõige rohkem kahetsevad. Enamik ei kahetsenud mitte seda, mis tehtud, vaid seda, mis tegemata jäi… et nad olid kartnud riskida, et olid peljanud püüelda oma unistuste poole. Mitte surm pole elu lõpul see, mis kohutab, vaid mõistmine, et sa tegelikult ei elanudki, vaid lihtsalt niisama tiksusid. Kas saavad sinugi viimased sõnad olema: ohh, kui ma vaid oleksin…