Virge Naeris, voolamises ja usaldamises

“Olen jõudnud eluni, kus saan pühenduda sellele, mis mind huvitab, kus mul on vabadus olla ja otsustada ning võimalus aidata ja jagada… sest julgesin kuulata oma südamehäält,“ ütleb Virge rahu hinges ja sära silmis.

 

Endine tippkergejõustiklane, praegune jooga- ja qigongi õpetaja, personaaltreener ja psühholoogiline nõustaja VIRGE NAERIS (46) on soe, sõbralik, avatud ja mõnus. Ja ilus on ta ka. “Appi, ta näeb alati nii hea välja,” õhkab mu selja taga üks sõbranna teisele, kui Virge Blissi buffeerestoranis meile õdusat kohta otsib. Mu lugu Virgest ja Virgega ilmus ajakirjas Tervis Pluss juulis 2016.

“Joogas öeldakse, et keha on hinge tempel, mille eest tuleb hoolt kanda.“

Kuus aastat tagasi nooremat poega oodates kangastus Virgele, et kas nii jääbki nüüd olema, et ta läheb hommikul tööle ja õhtul tuleb. Aga kui töö on su jaoks enamjaolt lihtsalt töö, on tohutult raske olla õnnelik ja tasakaalus.

Ta tundis, et tahab leida üles selle, mis ta hingele rõõmu toob ja milleks ta loodud on… ehkki tal polnud õrna aimugi, mis see olla võiks.

Teadis vaid üht – et olemuselt vaba hingena ihkab ta vabadust. Sest kui saab teha asju ise otsustades, suudab ta jagada ja anda endast palju enam. On ta aga surutud raamidesse, tunneb tiibu sõna otseses mõttes kärbituna. Mõistagi oli mõte loobuda turvalisest igapäevatööst veidi hirmutav.

“Ent kui tunned, et sul silm ei sära,
tuleb leida endas julgus vanast lahti lasta.

Kelle baasuskumus on, et elu on karm võitlus, neile on uue sammu tegemine raske. Kui aga usaldada suurt plaani ja iseennast ning võtta ka tagasilööke rahuliku meelega – kõik ei lähe libedalt, su usk ja valmisolek oma hingeteel käia pannakse proovile –, hakkavad asjad voolama,“ mõtiskleb Virge.

Riburadapidi tulid ta ellu qigong, Hiina meditsiin, joogaõpetaja koolitus. “Ja siis, ühtäkki, läks pilt selgeks, pusle sai kokku ning mina vastuse endas olnud segadusele, miks ma pidin õppima kehakultuuri, psühholoogiat ja praktiseerima pea kakskümmend aastat erinevaid joogastiile – ilma nendeta poleks ma ilmselt jõudnud oma unistuseni saada joogaõpetajaks.“ Ühele pusletükile – kunstile – pole kunstiklassi lõpetanu veel sobilikku kohta leidnud, ent “see on õnneks tegevus, millega saab jätkata ka kõrgemas eas,“ muigab ta lustiliselt.


ATLANTA OLÜMPIALANNA

Virge8

Aasta 1996. Atlanta olümpiamängud. Kolmikhüppe 13. koht. “Oo jaa, see lendamise tunne… see aeg ja kuidas sa seal õhus oled… see tunne on mu sees kuskil olemas.”

Virge on kindel selleski, et oleks tal pärast Atlanta olümpiamänge olnud samasugune teadlikkus kui täna, poleks ta tookord nõnda sügavasse kurbusesse vajunud. “Eks ma mõtlesin üle, ehkki mul lõppkokkuvõttes nii halvasti ei läinudki. Ent see, milleks ma võimeline olin, jäi kindlasti realiseerimata,“ meenutab kolmikhüppe 13. koha omanik.

Üliõnnelikena olümpialt tagasi tulevaid sportlasi on tema meelest reeglina vähe. Kõrvaltvaataja võib ju arvata, et mis tolle ühe kaotatud sentimeetri või sekundisajandiku pärast põdeda, ent selle taga on loendamatud tunnid raskeid treeninguid, loobumisi, distsipliini, pühendumist. “Ma räägin sportlastele, kes mu juures psühholoogilises nõustamises käivad ikka, et naudi kogu protsessi. Sõna olümpiamängud juba ise ütleb, et need on mängud, pidupäev. Las silm särada, et saad enda seest lõpuks välja selle, mille nimel aastaid-aastaid tööd oled teinud.“

Tal endal pärast Atlantat õiget tunnet enam ei tulnudki, ehkki püstitas uusi rekordeid ja tunnistati taaskord parimaks naiskergejõustiklaseks. “Minus oli pigem sporditegemise rõõm, kui vajadus esimene olla. Ja seda rõõmu ma enam üles ei leidnud.

Vägisi tegemine tähendab aga mittevoolamises olemist,
raskuse tee valimist. Ning see toob kurnatuse…  ja ka vigastused.“

Sydney oedmpiamängudeks 2000. aastal olid Virge mõlema jala kannakõõlused otsustanud, et nüüd aitab. Ta ei saanud hommikul valu pärat kõndidagi. Hakkas vaikselt samm-sammhaaval käima, siis tasakesi jooksma, lõpuks ka hüppama. “Kui niimoodi, läbi füüsiliselt ja mentaalselt kurnava valu hambad ristis edasi sportida, peavad ikka tõesti silmaklapid ees olema! Karjääri lõpetades ei jäänud mu hing mitte millegi tegematajäänu pärast kripeldama. Või ehk siiski… oleksin heameelega võtnud oma praeguse mina käest mõned nõustamisseansid,“ muheleb neljandast klassist saadik kergejõustiklane.


TAVATU NÕUSTAJA

Virge5

“Kui olla voolamises, on võimalik rahulikult ka kriisidest läbi minna.”

See, et paljud Virge nõustamisele tulevad sportlased just toda raskuse teed käivad, paneb naist imestama. “Kerguse, kasvamise ja edu üle rõõmustamise asemel on käivitajaks muudetud sisemine hoiak mitte ebaõnnestuda.

Aga kõik, mis baseerub hirmul, on vale juba eos.

Nii ei juletagi võtta vastu väljakutseid. See mõttemuster kandub spordist tavaellugi… ja inimene võibki jääda tegema ühte asja, sest kardab midagi uut proovides rumalana näida või läbi kukkuda,“ ütleb hingetundja, kes annab nõu kasutada tehnikaid, mida õpetab, igasugustes olukordades. Meisterlikkus tuleb ju üksnes harjutades.

Tegelikult on Virge tänu oma tippsportlase taustale psühholoogilise nõustajana ainukordne. Tavatu on seegi, et ta suudab inimesega, kes talle oma lugu räägib, häälestuda ühele lainele ning tajuda, millist tahku temas on vaja julgustada, millist toetada, vaigistada või tasakaalustada. Virge meetod oleks nagu kokku põimitud ta enda erinevatest kogemustest, teadmistest ja koolitustel õpitust.

Palun anna mõni nipp, mida sportlastele jagad ja mida tavainimenegi kasutada saaks. – “No näiteks mõtete parkimine…

…Oled võistlusareenil, sind aga tuleb tüütama mingi mitte edasiviiv mõte. Selle allasurumisest pole kasu, sest võitlus tekitab alati võitlust. Anna mõttele hoopis materiaalne kuju ja “pargi ta ära“ ehk suska sahtlisse ootama, öeldes talle: tore, et sa tulid, aga ma tegelen sinuga hiljem. Pärast tuleb seda teha kindlasti, analüüsida, kust ta tuli, miks, mida ütlema. Vastasel juhul saadki seda võtet kasutada vaid üksainus kord.“

Kõige muu hulgas õpetab Virge “oma sportlastele“, nagu ta neid kutsub, ka lihtsaid, ent väga tõhusaid hingamisharjutusi, mis aitavad keskenduda, rahuneda, erksaks muutuda.


SIRE GRAATSIA

“Jooga ja qigong õpetavad jõudma tasakaalujoone juurde.”

Ka ta enda hommikud algavad pranayamadega – intensiivsete purnam jooga praktikatega, mis võimsalt keha, meelt ja energiakanaleid mürkidest ja negatiivsusest puhastavad. Enamasti teeb ta neid ajal, mil ülejäänud pere veel tudub, sest hingamised toimivad iseäranis väekalt just varahommikul.

Trennikoormus sõltub naisel sellest, kui palju koguneb tal nädala peale jooga-, qigongi- ja personaaltreeninguid Tervisealkeemias, Blissis ja firmades. Pere sportimised on teist masti. 15aastane Mark ujub, kuuene Karl käib džuudos, kunagi triatloni ja laskesuusatamist teinud elukaaslane Aivar mängib golfi. Pea kümme aastat tagasi golfitreeneriks õppinud naine ise jõuab pärast Karli sündi rajale harva.

“Joogas öeldakse, et keha on hinge tempel, mille eest tuleb hoolt kanda. Ei ole nii, et oi, ma olen seest nii ilus, olgu see keha nagu on.
Kui me vaid näeksime, on meil kõigil usutavasti ilusad hinged,“

arutleb mu vastas istuv kaunitar. Ning kuna korras tervisega pole endale vaja ka positiivset mõtlemist meelde tuletada, sest see tuleb välja iseenesest, püüab ta end hoida pigem kogu aeg tervise ja hea enesetunde seisundis.

Samal põhjusel kasutab Virge, kes mõlemat last oodates võttis juurde umbes 18 kg, ka paastu. “Lisakilod ei tulnud mul ülesöömisest. Ju siis vajasid poisid enda ümber enam turvalisemat ruumi. Nõnda, nagu need kilod iseenesest üheksa kuuga tulid, nii ka õnneks lahkusid,“ poetab kadestamisväärses vormis graatsia.

Esimest korda paastus ta pikalt 1990ndate aastate lõpus, et terveneda spordivigastustest. Edasi aeg-ajalt siis, kui mõtetes polnud selgust või kehas oli seiskumise- ja raskusetunne. “Viimastel aastatel olen ma korrapäraselt kord kuus pidanud paastupäevi toksiinide põletamiseks. Üks mu joogaõpetajatest ütles, et seeläbi on võimalik karmastki mingil määral vabaneda.“

Kaks aastat tagasi joogaõpetaja tee valinuna sai Virgest lõplikult ka taimetoitlane. “Vägivallatus nii mõtetes, sõnades kui tegudes on joogateekonna esimene aste. Olen jõudnud lõplikult selleni, et ma oma hingele enam ühegi teise hinge elu võtta ei soovi.“


KUNINGLIK JOOGAÕPETAJA

“Usalda, et elus on tõusud ja mõõnad.”

“Oled öelnud, et sporti tehes meeldis sulle lendamise tunne.“ – “Oo jaa, see aeg ja kuidas sa seal õhus oled… see tunne on mu sees kuskil olemas. Ja kuna ma ei taha seda ära rikkuda, ei taha ma enam ka ühtegi hüpet teha. Praegu kogen ma midagi sarnast läbi jooga… kui tulen sügavast meditatsioonist “maa peale“ tagasi.“

Jooga ongi idamaistest praktikatest olnud Virgega kõige kauem – enam kui kolmkümmend aastat. Alguses muidugi teadmatult, kui 15aastane piiga hakkas seljavalude leevendamiseks tegema harjutusi, mille ema paberilehtedele kirjutatuna kuskilt toonud oli. Igatahes arsti soovitatud seljaoperatsioonile jäi tal minemata. Alles aastaid hiljem sai Virge aru, et need olid tema esimesed asanad.

Teadlikult joogatama hakkas ta 28aastaselt, kui sattus Otepääle hatha jooga laagrisse. “Seal, imetledes mitte just esimeses nooruses oleva Milda Maria Trinskyte suurepärast füüsilist vormi, küpsust ja mingit seletamatut sisemist tarkust,

vilksatas mul peast läbi mõte, et ahhh kui lahe oleks ka ise kunagi joogaõpetaja olla. Aga sinnapaika see sähvatus jäigi.“

Vahepeal käis ta kundalini jooga tundides ja laagrites, uuris lähemalt purnam jooga tarkusi, kuni kolm aastat tagasi taas Milda Mariaga kohtus. Too uudistas Virgelt, ega naine pole ehk mõelnud oma teadmisi ja oskusi jooga õpetamise kaudu jagama asuda? “Mu esimene reaktsioon oli: ei, ei! See on nii ammune unistus… Aga see ammune unistus ei lasknudki must enam lahti. 2014. aasta kevade ja suve veetsin Milda Maria juures joogaõpetaja koolitusel,“ teatab joogaõpetajadiplomi omanik.

Erinevaid joogakoolkondi arvatakse olevat üle paarikümne. Virge on valinud kuninglikuks kutsutud radža jooga. Ka qigong, mida mõnel pool Hiinast pärit joogaks peetakse, kütkestas naist niivõrd, et ta seda Hiina meditsiini arsti Rene Bürklandi juurde õppima läks ning nüüd juba ise trenne juhendab. Rene juures on ta tudeerinud lisaks Hiina meditsiini ja akupunktuurigi.


USALDAMISES VOOLAJA

“Elu on tegelikult lihtne.“

Idamaised praktikad lummavad Virget sellega, et neis käsitletakse inimest holistiliselt kui hingest, vaimust ja füüsilisest kehast koosnevat tervikut. Jooga ja qigong mõlemad tugevdavad eluenergiat, panevad selle takistuseta voolama, toetavad keha igal tasandil ning õpetavad jõudma tasakaalujoone juurde, mil sa ei lase emotsioonidel end enam üles-alla loksutada. Muidugi lubab Virge endal neid kogeda, sest just tänu emotsioonidele õpib iseennast paremini tundma. Ning ehkki ta iga kord ei taipa, miks neist mõni üles kerkib, mõistab ta selgelt, et on liikumas neutraalsuse poole ning suudab aina sagedamini jääda vaatlejaks, mitte emotsiooniga kaasa minna või sellesse sootuks ära uppuda.

“Elu on tegelikult lihtne,“ kinnitab keerulisi teid mööda käinud ning taas lihtsuse võluni jõudnud naine.

“Iseennast ja universumit usaldades mõistad,
et ebaõnnestumised ja viltuvedamised ei ole mitte karistuseks,
vaid on millegi tagajärg.

Meist igaüks ise valib, kas ennast haletseda või endale tunnistada, et jah, ma pole praegu õnnelik, aga tean, et see olukord möödub ning on vajalik millegi jaoks, mida ma praegu veel ei taju. Kui hingelises augus olemisest niimoodi aru saada, olla voolamises, on võimalik rahulikult ka kriisidest läbi minna.

Egokesksetel on süüdlased alati väljaspool, ohvri-tüübid langevad enesehaletsusse, tasakaalus olijad oskavad jääda neutraalseks.“

…Aga ikkagi, kuidas õpetada end usaldama universumit, seda mõõtmatut, mida ei adu? Virge mõtleb pikalt ja pakub, et ehk nii, nagu suhtud loodusesse. Keegi ei hakka ju aastaaegade vastu võitlema – nad lihtsalt on. Miks peaks siis võitlema millegi muu iseenesestmõistetava vastu? “Usalda, et elus on tõusud ja mõõnad. Looduses ju ka: tärkamine, õitsemine, viljade kandmine ning jõu kogumiseks juurtesse tagasitõmbumine. Inimenegi ei jaksa kogu aeg särada. Tuleb aeg, tõmbud tagasi ja võtad mõtisklemiseks aega, et siis taas õitsele puhkeda.“


FAKTIKILDE VIRGE NAERISEST

Virge Naeris.

Tervis Plussi 2016 juulinumbri kaanekaunitar.

Sündinud 12. detsembril 1969 Tallinnas.
Elukaaslase Aivariga saab neil kolme aasta pärast koos kasvatud 30 aastat.
Kaks poega, Mark (15) ja Karl (6).
1994–2000 professionaalne sportlane.
1996 Atlanta Olümpiamängudel kolmikhüppes 13. koht.
Viiel korral tunnistatud Eesti parimaks naiskergejõustiklaseks.
Eesti rekordi omanik kolmikhüppes, seitsme- ja viievõistluses.
Võistelnud Eesti koondises 46 korda, võitnud Eesti meistrivõistlustel individuaalselt 43 medalit.
1999–2004 õppis Professionaalse Psühholoogia Erakoolis psühholoogiat.
1989–1994 õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis kehakultuuri.
1988 lõpetas Tallinna 46. Keskkooli kunstiklassi.


VIRGE HIINA MEDITSIINI TARKUSEST:
MILLINE EMOTSIOON KUIDAS JA MILLIST ELUNDIT MÕJUTAB
Kui mõista paremini elundite ja emotsioonide omavahelist seost, on ehk kergem emotsioonidega teadlikult mitte nii lihtsalt kaasa minna või siis vajadusel leida abi mõnest idamaisest praktikast.
Neerud: hirmu tundmine ja selle all elamine kahjustab neeruenergiat.
Maks: viha ja selle allasurutud vormid nagu rahulolematus, ärritus, frustratsioon kahjustavad maksaenergia vaba voolamist.
Kopsud: kopsuenergiat nõrgendavad kurbuses ja kahetsuses elamine.
Magu ja põrn: neid kahjustavad muretsemine, ülemõtlemine ja ka liigne vaimne töö.
Süda: rõõm on positiivne emotsioon, mis toidab südant. Ent kui see muutub eufooriliseks või tekitab üleliigset erutust, muutub ta südame jaoks hoopis miinusmärgiliseks.

Fotod Virge Facebooki lehelt.

Virge16

Fotosessioon Tervis Plussi kaaneloo jaoks. Fotograaf on Aivar Kullamaa.

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s