taimede salasõnumid

irje“Lähene taimele kui parimale sõbrale ja sa ei pea iial selles sõpruses kahtlema,“ ütleb Metsamoor Irje Karjus – naine, kes on pidanud taimedega sõprust paarkümmend aastat ning läbi kogemuse, mõtlemise, uudishimu ja äratundmise jõudnud loodusteraapiateni, oma herbaatikakoolini, raamatute kirjutamiseni, laagrite ja õpitubadeni.

 

Eelmise nädalavahetuse veetsin ma ühel imelisel ja võimsal oma-inimestega-kohtumisel – Hääleväelaagris Triinu Tauli koduses Torupillitalus Valgamaal. Kõiki sealseid hääle-, jutu-, hingamise- ja joogavestjaid: häälehaldjat Triinu ennast, veedahaldjat Viktoria Luhastet, tantsuhaldjat Margit Fohti, superhingamisvaimu Alar Tammingut, metsavaimu Valdur Mikitat, joogavaimu Peeter Põllupüüd ja ka laagris olijaid nägin päriselus esimest korda. Ainus tuttav oli mulle METSAMOOR IRJE KARJUS, kes pajatas taimede salasõnumitest ja pani saunatseremoonial naiste hinge laulma. Elutu rästik kaelal jagas meile kaitset kaetamise eest, lauludega loitsimine tegi olemise helgeks, keris aitab täide minna saunalaval valju häälega välja öeldud soovidel ja seitsme taime viht tuua tervist. Loo Irjest ja Irjega, mis ilmus ajakirjas Üks, kirjutasin neli aastat tagasi. Ehkki nelja aasta jooksul toimub nii inimese välises kui sisemises ilmas mõndagi, tahan seda lugu siiski jagada. Sest Võrumaa Veetka talu perenaise taimedetunnetus on imetlusväärne!

irje

Irje Karjus – Metsamoor, taimetark, õpetaja, tunnetaja.


“JUHUSLIK“ KOHTUMINE
Irje huvi taimede vastu sai alguse täiesti “juhuslikust“ kohtumisest, ehkki juhuseid pole. “Läksin apteeki silmatilku otsima ja sattusin lappama Maria Trebeni raamatut “Tervis jumala apteegist“. Lõin selle lahti suvalise koha pealt… ja mida ma loen… KORTSLEHT on parim abiline sünnitusel ja teeb head imikutele.

Oleks tulnud mõni pea- või kõhuvaluga seotud taim… aga ma olin just kümme päeva tagasi toonud ilmale oma esimese lapse! Mõtlesin proovida, ehkki taimetarkusega polnud ma varem kokku puutunud. Kooliajal veetsin küll suved maal ja teadsin, milline on õunapuu või must sõstar, aga see oli ka kõik,“ jutustab Metsamoor.

irje

Kes 21 päeva kortslehe veepisaraid silmile paneb, saab nägijaks:)

Hiljem raamatuid kirjutades avastas naine, et kortsleht, kes tookord nii vägevalt tuli ja tugevalt mõjus, on karjus-kortsleht. Irje perenimi on aga Karjus! Kortslehte peab ta ka üheks oma väetaimeks, teisteks raudrohtu ja kaske.


NELI VÄGEVAT

Palun Metsamooril valida igale aastaajale oma taime.
Suvi on RAUDROHI – tugev põhjamaine taim, kes annab elujõudu ja vastupanuvõimet, mida suvel talveajaks koguda tuleb. Raudrohu kui sõbraga suheldes õpib inimene olema tugev ja jagu saama väsimusest.
Sügis on KIKKAPUTK – peaingli saadetud Angelica archangelica, kelle iga sentimeeter kulda väärt. Sügis on aeg tema seemnete ja juurte kogumiseks. Inglijuur hoiab soolestiku korras, annab vastupidavust, soodustab rakkude taastumist ja on ka afrodisiaakum.
Talv on ANGERVAKS – keha ja hinge soojendava ning palavikku alandava toimega looduslik antibiootikum. See vägev taim on hea neile, kellel pidevalt kiire, ent just talvel peaksime toimetama rahulikus rütmis.
Kevad on NURMENUKK – armastusejumalanna külvatud taim. Ta sobib neile, kes tunnevad, et peavad üksi kõigega hakkama saama ning kel on armastuse puudusega seotud probleemid.


ISETULNUD SÕNUMITOOJAD

irje

Taimed Veetka taluaias on Irje kas toonud või siis on nad ise tulnud.

Taimi kogub Irje nii loodusest kui koduaiast. On neid, kelle ta sinna toonud, kui ka neid, kes ise tulnud. “Kui mu teine poeg 8-aastaselt ajuinfarkti sai, hakkasid teda pärast piinama niisugused peavalud, mis oksendama ajasid ega voodistki tõusta lasknud. Perearst andis nõu korjata MAILAST, kes aitab ravida aju ja peavalu. Mõtlesin kustkohast – meie aias ta ei kasvanud. Kui kevadel aga roheliseks läks, oli kogu õuemuru mailast täis. Keetsin lapsele teed, peavalud kadusid alatiseks… ja mailane ka. Tuli meile ainult tolleks üheks aastaks.“

Ei olnud Karjustel ka MEELESPEAD. Naine meenutab, kuidas ta mööda Eestimaad sõites imetles vanu õunapuuaedu, mis äraunustamind-lilledest sinetasid. Ent neil, võta näpust, polnud ainsatki. Sel aastal, kui vanaema suri, oli muru aga meelespeadest sinine. Lill on küll jäänud, ehkki nii rohkelt enam ei õitse.

SIREL, kes kannab endas lahkumise infot, pole Karjuste aias kümmekonna aasta jooksul õitsenud vaid kahel korral – siis, kui vanem poeg Tallinnasse ülikooli läks ning kui Irje ja ta abikaasa lahutasid.

Hmm… mu enda koduaeda ilmus ise üheksavägine. Ehk sellepärast, et too sametiste lehtedega uhke lill mulle nii meeldib? Metsamoori ütlust mööda aga on taimel inimesele, kelle juurde ta tuleb, midagi öelda. Kui märkad ja viitsid asju endale lahti seletada, siis vaatad ja taipadki.


KUI TAIMED RÄÄGIVAD

irje

Taime välimuse üle mõtisklemine aitab iseennastki paremini mõista.

“Taime välimuse üle mõtisklemine aitab inimesel iseennastki paremini mõista. Sellepärast palun ma laagrisse või kursusele tulnuil ikka arvata, millise taime moodi nende lähedased või nad ise on. Koos elavad paarid lähevad ju ajapikku ühte nägu nagu ka peremees oma koeraga. Taimemaailmaski on igaühel oma teisikud,“ ütleb Irje lustaka muigega.

Ent kuidas saavad taimed aidata, kui vastused küsimustele on meie südames tegelikult juba olemas? – “Kui inimesel tekib probleem, tuleb tal selekteeritud märkamine – ta hakkab tähele panema asju, mis lahenduseni viivad. Võib-olla on see lausekatke juhuslikust vestlusest, sõbra kutse kontserdile… Ühe võimalusena ka taimede sõnumitest arusaamine. Kui õppida seda universumi antud kanalit kasutama, tuleb ka vastus. Ja kui ei tule, siis ehk ei ole õige taim või õige aeg.

Kõigile ei pruugi loodusesse minemine ju sobida. Kellele on aga võimalus taimedega suhelda antud, see selleni ka jõuab,“ julgustab Metsamoor ennast ja oma sisetunnet usaldama.


NAGU INIMENE, NÕNDA RETSEPT

irje

Igas asjas on alati võimalik leida midagi positiivset.

Taimede energeetikat on ta uurinud palju ehk siis kõike seda, mis tuleb taime olemusest, välimusest, kasvukohast, naabritest. Lisaks legendid, nimi, milliseid elundeid ja süsteeme taim inimesel mõjutab – kogu see füüsiline ja metafüüsiline maailm. Ning ehkki taime sõnum on üks, võib tema toime olla erinev.

Irje toob näite: “RAUDROHI teeb mõnel vere rahvakeeli vedelaks, teisel paksuks. Mõni võib juua teda pidevalt ja muutuda sellest aina tervemaks, sest ta sulatab inimese sisemiselt pendlilt sinna kogunenud rooste, nihutades osuti taas tasakaalu. Teine aga, kel tasakaal enam-vähem paigas, võib juba paaripäevasest raudrohutee joomisest haigeks jääda. Palju on kinni selles, kuidas inimene enne elanud, mida tarvitanud, mida üldse vajab.“

Sestap pole olemas ka kõikidele sobivat ravimtaimede tarvitamise retsepti – inimesed ja nende kehad on erinevad. Mida siis teha? Metsamoor annab nõu jälgida, milline taim, kuidas ja kas üldse mõjub. “Ei maksa arvata, et kui juua hästi kanget ravimtaimetõmmist, jätta muu aga muutmata, saab terveks. Haigus ei tule ju nalja pärast, ta tuleb õpetama.“

irje

Hõõru noort nõgest veidi pihkude vahel ning maitse siis – mõnusmagus mekk.


HAIGUS TULEB ÕPETAMA

Poja ajuinfarkt kümme aastat tagasi on Karjuste perele olnud kõige tõsisem katsumus. Irjele aga tõuge ümberkasvamiseks. “Võib-olla kui seda poleks olnud, poleks paljusid asju olnud,“ ütleb taimenaine mõtlikult. Kuna arstid oskasid lapse peavalude vastu soovitada üksnes tablette, mida Karjuste peres ei tunnistata, asus Irje muid lahendusi otsima – ema süda ei suutnud poja piinadega leppida. Ta õppis homöopaatiat, refleksoloogiat ja süvenes fütoteraapiasse senisest teadlikumalt, ehkki ravimtaimi tundis juba piisavalt, “ent vaid nende füüsilist poolt. Et see taim leevendab kõhuvalu, too toob rahuliku une. Hakkasin uurima mitte ainult taimede, vaid ka mõtlemise ja haiguste omavahelisi seoseid, oma pere energeetikat. Lapse haigus on alati seotud vanematega, ema-isa suhtega.“

Poja haigestumise nähtamatutest põhjustest sai Irje aru alles aastaid hiljem: “Inimesel peab olema viiteaeg, kogemused ja elutarkus, et selleni jõuda ning mõista – kõik on omavahel seotud. Kuidas keegi aga probleemi lahendab, on igaühe isiklik tee ja valik.“


ISU ANNAB TEADA

irje

Veetka põnev peenar.

Omavahel on seotud ka mõtlemine ning füüsiline ja emotsionaalne toit. Metsamoor toob näite, kuidas mõni kurdab ohjeldamatu söögiisu üle, võtab siis vastu sõbra kutse teatrisse ning avastab etenduse lõppedes, et nälga enam polegi. Inimene võiks vahetevahel oma tunnete ja isude üle mõtiskleda. “Kahjulikud ainedki on võimalik muuta selliseks, et organism neid ei omasta, vaid saadab lihtsalt välja. Ja vastupidi, mõeldes, et oi, see toit on halb, nitraate ja muid mürke täis, annadki kehale sõna otseses mõttes juhised, kuidas ta käituma peaks.“

irje

Maitsev ja toitev umbrohusupp.

Ka toitumiseteemani jõudis Irje läbi taimede. Laante keskel elades pole võimalik igal hetkel poodi silgata. Katsetades “umbrohutoidutarkus“ tuligi – söögikõlbulikku leidub Metsamoori talu ümbruses sülemite viisi… nurmenukusalat, põldosjaidusupp, võilillepasta, takjavarrehautis, kartulikotletid kikkaputkega, paiseleherullid, kaera-orasheina-pohla kommikesed, tammetõrukook. Kes Metsamoori laagrites looduse hõrgutisi maitsnud, pole linnakoduski neist enam loobuda suutnud. Ei ole Karjuste peres olnud seda muretki, et lapsed rohelist ei armasta. Pisikesest peale on harjutud, et vesihein, nõges, naat ja muu ei käi prügisse, vaid toidulauale.

Kel jaksu vähe, neil soovitab Irje süüa päikeseenergiaga laetud kollase- ja armastuseenergiast pakatavat punasevärvilist toitu. Kel magusaisu, neil teha kuuseokka- või melissipulbris veeretatud tatrajahust, pähklitest ja jõhvikatest pätsikesi – Eesti oma väetoitu.


METSAMOOR VEETKA TALUST

irje

Taimehaldjas põlismetsas.

Irje (44) on pärit Tartust, õppinud näitejuhtimist Viljandi Kultuurikoolis ja õpetajaametit Tartu Waldorfkooli Õpetajate Seminaris. Tartu Ülikoolist on tal folkloristikutse, Iirimaa Rahvuslikust Ülikoolist maaeluarengu spetsialisti diplom. Ennekõike on ta aga kolme lapse – 20-aastase Jonatani, 18-aastase Kaspari ja 13-aastase Johanna Maria ema ning Võrumaal Antsla vallas Mähkli külas asuva Veetka talu perenaine.

Kuidas sa Metsamoori nime said?
Me tegime oma esimesed laagrid lastele. Panin pähe hundinuiaparuka ja nuputasin, mis mu nimi võiks olla. Kunksmoor ma pole, aga metsas ju elan. No siis Metsamoor!

Linnainimesel maale elama minemine on parajalt hull tegu. Miks just Võrumaa laaned ja Kaika kandi Veetka talu?
No meid oleks keegi nagu vedanud sinnapoole. Energia on Veetkal senini müstiline. Olime selle “oma koha“ otsinguil sõitnud läbi päris palju paiku Eestimaal, aga Veetkal tekkis õige tunne kohe. Ehkki seal polnud peale võssakasvanud ja kokkuvajunud majadega vana talukoha midagi. Aga sa elad nii selle asja sees, et ei mõtle siis, kuhu lapsed hiljem kooli lähevad või millega tulevikus raha teenima hakkad.

Mida on elu Veetkal sulle õpetanud?
Ta on kasvatanud eneseusku ja ka väärikust, et oled hakkama saanud. Sa ei saa lapsi vanematele sokutada öeldes, et ma tahan nüüd puhata. Või jätta perele söök tegemata, sest läbipääsmatuks muutunud tee ei lase poodi sõita. Kiirabi ei tule sinna isegi siis, kui lapsel on 40-kraadine palavik. Pead looduse keskel hakkama saama ja saadki, sest muud varianti pole.

Kuidas sündisid Metsamoori laagrid?
Kui Veetkale läksime, käisid külamehed muudkui abikaasa Andy juures. Mulle ei tulnud külla keegi. Aga Kaksikul, nagu ma olen, on ju vaja suhelda! Hakkasin siis nuputama, mida teha sellist, et ka minu juures käidaks… kuidas ma saaksin keskkonda, kus elan, endale huvitavamaks muuta… millega teistele vajalik olla. Meie jõuluretkedele sõideti klasside kaupa kõikjalt Eestist. Edasi tegin laagri oma küla lastele. Õppisime ravimtaimi, vedasin lapsi naabertaludesse, kelle pererahvas näitas oma vaatamisväärsusi. Siis tulid naistelaagrid.

Pimedal ajal sõidad sa mööda Eestit ja “pöörad“ inimesi looduseusku. Mida sa neile räägid?
Mul on terviseklubi teeõhtud, taimekosmeetika õpitoad, talvised hingetunnid, erinevad terviseteemalised loengud, saunatseremooniad. Räägin alternatiivsetest tervise hoidmise ja taastamise võimalustest, tutvustan loodusteraapiaid, puude energeetikat, õpetan taimedega suhtlema ja veel paljut muud.

Sinu aasta algab aprillis, kuis nii?
Märtsikuu on mulle eriline katsumus, jaks on otsas ja tahan kogu aeg magada. Mul on elus kõige raskemad asjad olnud märtsis: vanaema suri märtsis, Kaspar jäi haigeks märtsis. Kui ma selle kuu üle elan, on edasi kõik okei. Nii et jah, minu aasta lõpeb märtsis ja algab aprillis.

irje

Veetka müstiline loitsukelder aastal 2008.

Veetkal on tore loitsukelder, kus viid küünlavalgel läbi loitsu- ja trummitseremooniaid. Kas kasutad enda sõnumisi või pärimuslikke?
Osad on vanad loitsud, osad mu oma sõnadele. See loitsukeller on üldse üks põnev paik… Mida kõike inimesed ja ma ise seal tundnud, mida kõike seal kogetud ja nähtud pole. Kes nutab, kes kallistab, kellel hakkavad tööle enesetervendavad jõud.

Oled Eestis ainus, kes teeb lillevett. Kuidas ja millistest taimedest?
Seda väekat vett saab kasutada nii kosmeetikumi, kui tohterdajana, nii lastel, kui täiskasvanuil. Sellega saab värskendada nägu, loputada kurku, ravida haavu, peatada verejooksu, leevendada valu. Valmistan seda spetsiaalses potis, mille tellisin kunagi Portugalist, sest seal on lillevee tegemise traditsioon hästi vana. Välimuselt meenutab anum toda, millega saadakse destillatsioonimeetodil eeterlikku õli, ent minu pott vett ja õli ei eralda. Lillevees on koos eeterlik õli ja destilleeritud vesi. Teen seda kolme erinevat – raudrohust, melissist ja mündist.

Lillevee väljavõlumise pott. Foto tegin aastal 2008 Metsamooril ja Veetkal külas käies.

Kas kõik taimed on ravimtaimed?
Kas kõik mõtted on ravivad mõtted? Kui inimene taime vaadates hinges midagi tunneb, siis taim ju mõjub talle. Ent kas just ravimtaimed… Kui ütled ravimtaim, siis see eeldab, et keegi on haige ja teda tuleb ravida.

Sul on üks vahva ja lihtne positiivse mõtlemise nipp.
Tuled hommikul üles ja ütled endale: nii ilus kohv, nii ilus saabas, mulle meeldib see hall tinakarva taevas, selle bussi peal on nii ilus puhas triip, mitte et see buss on nii porine. Kasutad lauseid “See on ilus” ja “Mulle meeldib see…” – igas asjas on ju alati võimalik leida midagi positiivset.


IRJE RAAMATUD

irje

Eesti herbaatika käsiraamat. Rohud meie loodusest 1 ja 2
Metsamoori ravimtaimekalender
Taimede sõnumid. Metsamoori taimekaardid 2015
Metsamoori ravimtaimeraamat lastele 2015
Väega taimed sinu terviseks 2014
Metsamoori suur ravimtaimeraamat 2013
Hingeteelise märkmeraamat 2012
Armurohud. Eesti armutaimede teejuht 2012
Metsamoori ravimtaimeraamat 2011
Hingeteed. Teejoogid ja ürdimärjukesed kehale ning hingele 2011
Hingetoidud 2011
Metsamoori taimekosmeetika 2010
Metsamoori perepark 2004


IRJE INTERNETILEHED
Metsamoori koduleht
Tervise kodu
Herbaatika kool


MIDA IRJELT HÄÄLEVÄELAAGRIS KUULDA SAI

Rästik kaelas, meel rõõmus. Mul.

Värskeid taimi kasutada ei tohi, sest nad võivad eritada enesekaitseks mürke. Neutraliseeri neid õli ja happega – salatisse taimeõlist ja õunaäädikast või sidrunist tehtud kastet niristades.
Teed, tõmmised ja leotised toimivad läbi seedesüsteemi, tinktuurid läbi kesknärvisüsteemi.
Sinu jaoks kõige väekam taim on see, kelle oled ise korjanud.
Mida rohkem sa taimega suhestud, seda väekamaks ta läheb.
Me loome end kogu aeg uuesti ega tohiks vananeda, ent meile on pandud peale vananemisprogramm.
Probleemid luudega tähendavad isaga seotud lahendamata teemasid.

Raudrohi – valge energia võimendab kõiki vibratsioone. Raudrohi tõstab eluenergiat, sobib vaevatule ja kurnatule.
Münt – kui midagi on elus liiga palju, aitab münt vabastada, rahustada ja kustutada mineviku solgiämberid. Selleks tee õrn münditee. Kange tee on ergutava toimega.
Põdrakanep – annab võitmatu jõu. Kõige mõjusamad on lehed, kui nad on fermenteeritud. Selleks on mõtekas korjata lehti pärast öökülmi, mis nad looduslikul moel ära kääritab. Põdrakanepi õis on pentagramm.
Tammetõru soodustab õnnetunnet.

Kroonilised probleemid ja ahistavad mõttemustrid tulevad juurtšakrast – kasuta taimede juuri. Tublid on lisaks nõges, põldosi, võilill.
Nabatšakrat toetavad köögiviljade juured.
Mida kibedam taim, seda mõjusam päikesepõimikule. Ja kollase õiega taimed ka.
Südametšakrat toetab roheline – looduses olemine ja rohelised taimed.
Ülemisi tšakraid väestavad sinakad-roosakad toonid.

Olen Irjest kirjutanud teisegi loo. Lugemiseks kliki pealkirjareal Irje Karjus: Igal taimel on sõnum.

Fotod: Irje Facebooki lehelt ja mõned mu enda fotoalbumist. Rästik ja mina on
Triin Biesinger-Jussmanni klõpsatud.

 

3 thoughts on “taimede salasõnumid

  1. Otsin lahendst naistenõgese ghamse kohta.
    Kas tõesti see väetaim sobib mulle,et saada võitu pärmseene vhamisest???

    Meeldib

    • selle küsimusega tuleks pöörduda Irje Karjuse poole. taimetark on tema. mina olen ajakirjanik, kes tema tarkusi vahendab ja Teie küsimusele vastata ei oska, sest ei ole taimetarkust õppinud.

      Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s