Eesti haldjad: Ahti

myst-original-ahtiAhti on üks üheksast Eesti müütilisest olendist,
kelle välimus, iseloom, käitumine, elupaik, tahtmised
ning müstilised oskused ja peidetud anded on juurtega
Eesti folklooris. Oled sinagi ehk Ahti?

 

Lugu üheksast Eesti haldjast ja põnevast Haldjatestist loe siit.

JUURED EESTI FOLKLOORIS. Ahti on Eesti folklooris olnud üks neist võimsatest merevaimudest, kes valitsevad kalu ja teisi mereloomi ning kellest sõltub kalurite ja meremeeste saatus merel.

VÄLIMUS. Suurekasvuline ja kõhukas mees, kelle pikad sorakil juuksed ja habe koosnevad pruunidest vetikatest. Ka tema puhmas kulmud koosnevad vetikatest. Ülakeha on tal paljas ning rinnal ripuvad samuti vetikapuhmad. Puusadelt ripub tal alla violetset värvi mererohust ürp. Tal on suured sinised silmad, punnis põsed, täidlased ja tujukad huuled. Näoilme on võimukas ja uhke. Kogu keha pikkuses ei saa teda näha kunagi, kuid tihti sirutab ta lainete kohale oma pea ning vees heljuvad juuksed ja habeme. Või siis sirutab ta end veest välja koguni poolest kehast saadik. Tüüpiliselt hoiab ta käes kolmeharulist ahingut või odataolist harpuuni.

myst-original-ahti

SEOTUS KESKKONNAGA. Teda võib kohata kõikjal Eesti rannikumeres, kuid mitte kunagi kuival maal. Teda võivad vahel näha nii merelsõitjad kui mererannas uitajad.

ISELOOM. Talle meeldib olla kõigist sõltumatu, ta ei hooli ei seltskonnast ega peresidemetest. Kui ta viibib pikka aega üksinduses, ei kannata ta selle all. Üle kõige meeldibki talle omaette mõtiskleda, plaane sepitseda ja neid siis teoks teha. Mereolenditesse ja merel liikuvatesse inimestesse suhtub ta enamasti heatahtlikult ning kui nood hätta jäävad, püüab neid aidata. Seepärast austavad teda nii kalad, hülged kui ka kõik teised mereloomad. Ka meremehed ja kalurid suhtuvad temasse üldiselt aupaklikult. Kuigi nad ei pruugi mõelda just üleloomulikele olenditele, vaid tajuvad aukartustunnet mere kui loodusstiihia vastu.

Ahti on valdavalt lahkes ja usaldavas meeleolus, kuid mitte alati. Teda võib endast välja viia mõne mereolendi tarbetult julm ja hoolimatu käitumine. Teda võib tõsiselt vihastada ka see, kui inimene oma mõtlematuses merekeskkonda kahjustab või saastab. Samuti võib ta solvuda, kui meremehed näitavad mere või mereolendite suhtes üles põlgust, viha või kõrkust. Sellisel puhul karistab ta valesti käitunud olendeid ja inimesi vastavalt süü suurusele. Kui süüdlane nuheldud, ei pea ta pikka viha ja unustab juhtunu peagi.

ISELOOMU TUGEVUSED JA NÕRKUSED. Ahti iseloomu meeldivad küljed on heatahtlikkus, abivalmidus ja õiglane meel. Iseloomu nõrkadeks külgedeks on teatud individualism, võimukus ja uhkus.

KÄITUMINE. Ahti liigub vees ujudes ja võib vee all püsida kuitahes kaua. Mõnikord ongi ta väga pikka aega merepõhjas liikumatult paigal. Enamasti on ta siiski kusagil mereavarustel liikvel ja võib ilmuda ootamatult mistahes kohta. Ta jälgib pidevalt mere ja mereolendite seisundit ning jääb pikemaks ajaks paikadesse, kus tema arust on midagi korrast ära ja valesti. Näiteks on merevesi saastatud, mere elukoosluse liikmete vahel on mingi konflikt või käituvad merel viibivad inimesed lubamatult. Siis püüab ta looduse tasakaalu taastada.

Inimsilmale ilmutab ta end sagedamini siis, kui merel on halb nähtavus. Näiteks hämaras, uduse ilmaga või kui kõikjal on näha vahuseid laineharju. Vahel näib ta pea eemalt vaadates hiigelsuure kivina, mille küljes on vees hõljumas pikad vetikad. Kuid erinevalt kivist liigub pea üles-alla lainete taktis. Kõige rohkem sirutab Ahti end veest välja siis, kui merel on möllamas tõsine torm. Vetemöllus ja lainetevahus, ähvardavate madalate ja tumedate pilvede all sirutub ta veest välja peaaegu üleni.

OSKUSED /OSALT MÜSTILISED/. Tormisel merel võib Ahti end moondada vesipüksiks, mitmekümne meetri kõrguseks taevasse ulatuvaks veesambaks. Ta võib moondada end ka kalaks, kes paistab teiste Läänemere kaladega võrreldes imelikult suur. Siis on ta keha kaetud läikivate soomustega nagu soomusrüüga. Ta võib võtta ka fantastilise merelooma kuju, kellesarnast meres tegelikult olemas ei ole.

Kaluritele, kes käituvad mere suhtes vastutustundlikult, tagab ta kalaõnne, neilt aga, kes hoolimatud ja ahned, võtab selle. Meremeestele, kes suhtuvad merre austusega ja tähelepanelikult, annab ta hea sõiduilma. Kes aga üleolevalt või pilkavalt, võib ta kaela tuua võimsa raju. Kui ka see laevameeskonnas aukartust ei ärata, võib ta ilmutada end neile täies suuruses. Siis mõjub ta kui hiidkummitus, kelle silmist sööstavad välgunooled ja hääl kõmiseb kui äikesemürin.

Jutt: Hendrik Relve
Joonistus: Britt Samoson
EAS-i turismiarenduskeskuse loal

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s