Eesti haldjad: Allikaravitseja

myst-original-allikaravitsejaAllikaravitseja on üks üheksast Eesti müütilisest olendist, kelle välimus, iseloom, käitumine, elupaik, tahtmised ning müstilised oskused ja peidetud anded on juurtega Eesti folklooris. Oled sinagi ehk Allikaravitseja?

 

Lugu üheksast Eesti haldjast ja põnevast Haldjatestist loe siit.

JUURED EESTI FOLKLOORIS. Allikaravitseja kuulub allikahaldjate hulka. Neid on väga mitmesuguseid, ühed aitavad maagiliselt mõjutada ilma, teised võtavad ära haigusi ja parandavad tervist. Järgnev tegelane kuulub ravitsejate hulka.

VÄLIMUS. Ta näeb välja kui habras ja väikest kasvu noor naine. Seljas on tal õhuline helesinine maani kleit. Juuksed on tal pikad, blondid ja lokkis. Nägu on kaunis ja kahvatu, näonahk õrn ja veatu. Silmad mandlikujulised ja sinised, nina ja suu väikesed, huuled kahvaturoosad. Kaelas on tal rohketest hõbemüntidest kaelakee. Tema olekust õhkub õrnust, kaastundlikkust, abivalmidust.

myst-original-allikaravitseja

SEOTUS KESKKONNAGA. Teda võib kohata kõigi Eesti rikkumata allikate juures, mida on kokku ligi 3000.

ISELOOM. Talle meeldib inimesi näha ja nendega suhelda. Kuid ta tajub hästi ka seda, milliste kavatsustega inimene allika juurde tuleb. Aimates huvipuudust või isegi pahatahtlikkust allika vastu, hoidub ta varju ega näita end. Neile aga, kes ilmutavad lugupidamist ja tähelepanelikkust, annab ta endast mingil kujul märku. Aktiivseks muutub Allikaravitseja siis, kui saab aru, et allikale tulnud inimesel on tervisehädasid ja ta loodab allikalt abi saada. Siis on ta valmis isiklikud huvid täiesti tahaplaanile jätma ja end abivajajale pühendama. Ta teeb kõik, mis tema võimuses, et tervisehäda parandada. Teisalt võib ta oma ülitundlikkuses ka kergesti endast välja minna. Ta võib sattuda ärevusse, muutuda kurvaks või vihastada. Ta võib vahel oma hinnangutes ka eksida ning tõlgendada inimese olekut ja käitumist valesti. Näiteks võib ta solvuda või vihastada selle peale, keda peab vaenulikuks, kuid kes seda tegelikult pole.

ISELOOMU TUGEVUSED JA NÕRKUSED. Allikaravitseja iseloomu peamisteks tugevusteks on lahkus, abivalmidus ja aupaklikkus. Peamisteks nõrkusteks ülitundlikkus, millest tulenevalt läheb ta kergesti tasakaalust välja. Kord juba mõne negatiivse emotsiooni küüsi sattununa, püsib ta selles seisundis kaua.

KÄITUMINE. Allikaravitsejat võib kohata allika läheduses mistahes aastaajal, nii öösel kui päeval. Isegi siis, kui teda näha pole, on ta ometi oma allika juures ja võib sind vargsi jälgida. Oma kohalolekust annab ta märku vaid siis, kui allikaletulnu on tähelepanelik või kannatlik. Ja isegi siis näitab ta end pigem kaude kui otse.

Kui näiteks hoolikalt silmitseda veekogu põhja, kust liiva seest allikaid üles pulbitseb, võtavad kerkivad liivakogumid vahel justkui inimese keha piirjooned. Või kui allika veepeeglist peegelduvad ümbritsevate puude ja põõsaste kujutised, võib mõni neist hetkeks võtta justkui inimese kuju. Selgemalt võib ta end ilmutada siis, kui inimene teeb läbi mõne rituaali, mis selliste allikate juures on olnud traditsiooniliselt kombeks. Näiteks heidab allika põhja mündi, ise seejuures allikahaldjat kõnetades, nimetades oma muret ja paludes haiguse vastu abi.

Eriti meeldib talle hõbeda ohverdamine. Selleks tuleb hõbemündilt või vanalt hõbeesemelt kraapida noaga vee sisse veidi hõbedapuru. Siis võib ta lühikeseks ajaks näidata end ka üleni. Vahel võib siis kuulda ka ta häält. Näiteks võib ta vaiksel mahedal häälel öelda mõne lause selle kohta, kuidas allikavett raviks kasutada. See hääl on nii vaevukuuldav, et tundub tihti pigem kujutlusena inimese peas.

OSKUSED /OSALT MÜSTILISED/. Mõnikord on teda väga raske eristada loodusnähtustest, mis allika läheduses ilmnevad. Nagu öeldud, võib ta enda kohalolekust anda märku liiva pulbitsemisena veekogu põhjas või peegeldusena allikapinnal. Teinekord annab ta enda lähedalolekust teada allikavulinana, mis on nii vaheldusrikas ja meloodiline, et lausa sunnib kuulama.

Tema kõige erilisemad oskused kuuluvad aga ravitsemise valdkonda. Kui allikahaldja poole on pöördutud õigete kombetalituste saatel, võib sellest allikast saadud vesi tervendada mitmel moel. Näiteks võib allikavee joomine aidata mõnegi sisemise häda korral, allikaveega näo loputamine parandada silmanägemist ning veega kehal haige koha kastmine kiirendada tervenemist. Ning isegi siis, kui inimene otseselt haige polegi, tasub tal aega veeta mõne sellise üksildase allika juures, kus Allikaravitseja elutseb. Kui siit sõõmu vett rüübata ja seejärel lihtsalt ajal kulgeda lasta, saab lahkudes kaasa rahulikuma meele ja selginenud mõtted.

Jutt: Hendrik Relve
Joonistus: Britt Samoson
EAS-i turismiarenduskeskuse loal

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s