Eesti haldjad: Hiid

myst-original-hiidHiid on üks üheksast Eesti müütilisest olendist,
kelle välimus, iseloom, käitumine, elupaik, tahtmised
ning müstilised oskused ja peidetud anded on juurtega
Eesti folklooris. Oled sinagi ehk Hiid?

 

Lugu üheksast Eesti haldjast ja põnevast Haldjatestist loe siit.

JUURED EESTI FOLKLOORIS. Pühade mägede ja hiiepaikadega seotud üleloomulikke olendeid on Eesti pärimuses teada mitmeid. Keeleteadlaste väitel on sõna “hiis” tähendus eesti keeles tihedalt seotud sõnaga “hiid”. Hiie haldja või valitseja nimi võis olla Hiid.

VÄLIMUS. Ta on hiiglase kasvu laiaõlgne mees, muskliline ja jõuline. Sirged heledad juuksed ulatuvad tal õlgadeni. Peas kannab ta metallvõruga kinnitatud harali põdrasarvi. Nägu on tal nurgeline, kulmud tugevad, punkas ja saavad ninajuurel kokku. Silmad on tähelepanelikud. Tal on kotkapilk, veidi kongus nina ja tugev suujoon. Näoilme nagu sõdalasel. Seljas kannab ta nahkset ürpi, mis ulatub põlvini ning on laia vööga puusadest kõrgemalt tugevasti kokku tõmmatud. Jalas on tal nahksed püksid ja härjanahast paksu tallaga pastlad. Kaelas luust ripats, mis kujutab ta esiisa ja näitab, et ta kuulub põlisesse hiiehaldjate soosse.

myst-original-hiidSEOTUS KESKKONNAGA. Teda võib kohata Eesti suurematel küngastel ja mägedes. Eelistab metsaga kaetud künkaid.

ISELOOM. Talle meeldib ringi hulkuda ja leida olendeid, kellega suhelda. Suhtlemine annab talle energiat, pikaaegset üksiolekut talub ta halvasti. Suheldes kas looduseolendite või inimestega meeldib talle märku anda, et on teistest üle. Ta naudib, kui teda imetletakse ja ta on tähelepanu keskpunktis. Teistele olenditele ja inimestele ei pööra ta kuigi suurt tähelepanu. Üsna kergesti võib ta sattuda tülisse ja vahel nagu lausa otsib võimalust tülinorimiseks. Takistusi teel käsitleb ta kui toredaid väljakutseid ning sööstab neid naudinguga kõrvaldama. Enamasti on ta heatujuline ja seesmiselt tasakaalus. Ägestudes või vihastades süttib küll kergesti, kuid sama kiiresti ta viha ka raugeb. Konflikti, millesse ta sattunud on, unustab ta peagi ega mõtle hiljem selle peale.

ISELOOMU TUGEVUSED JA NÕRKUSED. Hiiu tugevateks iseloomujoonteks on sõbralikkus ja hea tuju, samuti võime tegutseda kiiresti ja otsustavalt. Iseloomu nõrkusteks on teiste mittemärkamine ja enese teistest paremaks pidamine. Ta võib kergesti ägestuda ja tülli sattuda, mõnikord kipub lausa ise tüli tekitama.

KÄITUMINE. Hiid liigub suurte ja jõuliste sammudega, nii et tihti on see juba kaugele kuulda. Vajadusel võib ta joosta väga kiiresti. Pidades end selle mäe valitsejaks ja hoidjaks, kus ta elab, jälgib ta kogu aeg, mis olukord mäel ja mäe ümbruses valitseb. Kui ta uinub, magab ta pikalt ja sügavalt. Lausa mitu ööpäeva järjest ning siis ei märka ta enda ümber midagi. Just siis on võimalik talle ka ligi hiilida ja teda isegi puudutada. Teisest küljest jälle on teda siis üsna raske märgata. Ta lamab tavaliselt liikumatult ja hääletult kusagil lohus, nii et teda võib hõlpsalt pidada osaks maastikuks. Kui ta aga liikvel on, suhtleb ta enam-vähem igaühega, keda kohtab. Kohtumisel annab ta endast valjuhäälselt märku. Loomadega suhtleb ta loomade keeles, lindudega lindude keeles, inimestega inimkeeles. Inimkeeles rääkides on ta hääl madal, selge ja võimukas.

OSKUSED /OSALT MÜSTILISED/. Hiid on äärmiselt tugev. Ta suudab kätega maa seest välja juurida puid või haarata maast inimesesuuruseid kivirahne ning lennutada need mitmesaja meetri kaugusele. Relvi ta ei kanna, kuid kui vaja, kasutab relvana puutüve või lennutab vaenlase pihta kivirahne. Võitluses haarab teda vahel lausa pimestav raev ning ta võib vastase tappa enne, kui sellest ise arugi saab. Vajadusel võib ta end moondada ka osaks loodusest. Näiteks kõrgeks puuks, mille kasv ületab kõiki teisi või isapõdraks, kes kasvult üle igast pärispõdrast ja kelle karv on hõbedast tooni. On aegu, kus talle tundub, et mäge, mida ta kaitseb, ei ole lähemas tulevikus ähvardamas ükski oht. Siis võib ta uinuda lausa mitmeks aastaks. Siis moondab ta end künkaks või hiigelsuureks kivirahnuks, et keegi teda sel ajal ära ei tunneks ega kahjustaks.

Jutt: Hendrik Relve
Joonistus: Britt Samoson
EAS-i turismiarenduskeskuse loal

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s