Eesti haldjad: Kivialune

myst-original-kivialuneKivialune on üks üheksast Eesti müütilisest olendist,
kelle välimus, iseloom, käitumine, elupaik, tahtmised
ning müstilised oskused ja peidetud anded on juurtega
Eesti folklooris. Oled sinagi ehk Kivialune?

 

Lugu üheksast Eesti haldjast ja põnevast Haldjatestist loe siit.

JUURED EESTI FOLKLOORIS. Kivide ja kivikoobastega seotud üleloomulike olendeid on Eesti pärimuses teada mitmeid. Vahel on sellist olendit nimetatud Kivialuseks.

VÄLIMUS. Kivialune on väikesekasvuline, jässakas, veidi rangis jalgadega mees. Tal on lühikesed, hõredad ja salkus heledad, nagu valgeks pleekinud juuksed. Habet ei ole. Nägu on etteulatuva lõuaga, näojooned karmid, silmad sügaval silmakoobastes, pilk läbitungiv. Huuled kitsad, hambad laiad ja paekivi tooni valged. Kivialune on laiade õlgadega ja muskliline. Käed on tal tugevad ja soonilised, sõrmed ja jalapäkad pahklikud. Seljas kannab ta jämedakoelisest kanepikangast liivakivi tooni pruuni pikka särki, jalas sama värvi ja materjali pikki pükse, õlal on tal suur raske märss. Nägu on tal liikumatu ilmega, kogu ta olekust õhkub meelekindlust ja tahtejõudu.

myst-original-kivialune

SEOTUS KESKKONNAGA. Kivialust võib kohata Eesti suurte hiidrahnude lähistel, aga ka pankranniku all ja karstikoobastes Põhja- ja Lääne-Eestis ning liivakivipaljandite ja liivakivikoobaste lähistel Lõuna-Eestis.

ISELOOM. Ta on üsna üksildase loomuga ega vaja seltskonda. Talle meeldivad vaiksed paigad, kus inimesi liigub harva ning kuhu ei kuuldu müra, ka looduslikku, näiteks tugevat vetekohinat. Seal tunneb ta rahu ja tasakaalu. Talle meeldib, kui ümbrus püsib täiesti muutumatuna. Siis saab ta süüvida oma sügavatesse mõtisklustesse. Kivialuse tundeelu on võrdlemisi tuim ning mistahes emotsioonid haaravad teda üliharva. Teda on üpris raske tasakaalust välja viia, ebameeldivaid sündmusi, äpardumisi ja isegi õnnetusi võtab ta vastu stoiliselt. Talle meeldib apaatne olek. Vaid siis, kui ta elupaik on täielikult rikutud, näiteks koobas sisse vajunud või inimesed otse ta elupaiga juurde elamuid rajavad, lahkub ta viimaks ning otsib endale uue kivise paiga, kus rahus olla. Talle ei meeldi suhelda ei looduseolendite ega inimestega. Kui keegi teda tõsiselt häirib või pidevalt suhtlema kipub, võib ta käituda ebameeldivalt. Kuid ta ei tee seda vihaga, vaid lihtsalt teiste eemalepeletamiseks.

ISELOOMU TUGEVUSED JA NÕRKUSED.  Nõrkusteks on kidakeelsus, tuimus, ükskõiksus ja hoolimatus teiste olendite suhtes. Omaette üksinduses olles tunneb ta end väga hästi, on heas sisemises tasakaalus ja eluga väga rahul.

KÄITUMINE. Enamasti meeldib talle püsida liikumatult. Kui ta liigub, siis väga aeglaselt ja nurgeliste sammudega. Ta silmad on alati avatud, silmi ei pilguta ta üldse. See sisendab teatud kõhedust. Kui on vaja midagi öelda, kõneleb ta väga vastumeelselt, üksluisel toonil ja aeglaselt, justkui mõni tehisolend. Ta hääl on keskmise tugevusega ja krigisev, justkui krigistaks keegi kive. Ta ei räägi kunagi pikalt, ütleb tavaliselt vaid üksikuid sõnu, pausidega. Tema jutu sisust on sageli raske aru saada. Lemmikpoos on tal istuv asend, põlved kõverdatud, käed ümber põlvede ja lõug neile toetatud.

OSKUSED /OSALT MÜSTILISED/. Ta võib päevade kaupa püsida liikumatuna. Ning sellisena, ümbritsevate kivide värvusega ühte sulavana, mõjub ta nagu kivirahn, keda on raske pidada elavaks olendiks. Kui ta asub mõnes kivikoopas, püsib ta alati selle kõige pimedamas osas. Siis on teda raske avastada seetõttu, et koobas on pime ja inimesed tunnevad harva huvi koobaste kõige varjatumate soppide vastu. Vajadusel, et rahu leida, on ta võimeline moonduma näiteks rändrahnuks, paekivilahmakaks või liivakivipaljandi nukiks. Vaid teraselt silmitsedes on võimalik siiski avastada, et tegemist on üleloomuliku olendiga, Kivialusega. Seda reedab kivi silueti sarnasus inimese keha siluetiga või siis kivipinna sarnasus inimese näoga, kus on vaevu aimata kas silmi, nina või suud. Kui ta aga tahab üles näidata oma vastumeelsust ja soovimatut võõrast kiiresti minema peletada, laseb ta oma asukohast veerema mõne parajalt suure kivi, mis küll kutsumata külalist ei taba ega vigasta, kuid tekitab temas tõsist hirmu. Koopas võib ta vajadusel esile kutsuda kerge varingu, mis sissetungija kiiresti minema peletab.

Jutt: Hendrik Relve
Joonistus: Britt Samoson
EAS-i turismiarenduskeskuse loal

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s