Eesti haldjad: Metsik

myst-original-metsikMetsik on üks üheksast Eesti müütilisest olendist,
kelle välimus, iseloom, käitumine, elupaik, tahtmised
ning müstilised oskused ja peidetud anded on juurtega
Eesti folklooris. Oled sinagi ehk Metsik?

 

Lugu üheksast Eesti haldjast ja põnevast Haldjatestist loe siit.

JUURED EESTI FOLKLOORIS. Metsik kuulub metsahaldjate perre, keda on palju ja erinevaid. Eesti folklooris on teda vahel nimetatud ka metsavanaks, hiieneitsiks. Inimesele ilmutab ta end tihti inimese kujul, kuid olemuselt kuulub siiski metsaolendite, mitte inimeste hulka.

VÄLIMUS. Tihti on ta noor naine. Pikkade, käharate ja lokkis juustega, mis meenutavad lopsakat sammalt, aga on heledad. Juustesse on tal põimitud lehed, oksakesed, isegi lilled või marjataimed. Silmad on tal rohelised ja huuled punaka männikoore tooni. Kannab pikka õhulist kleiti, mille värv sõltub aastaajast. Kevadel ja suvel on see roheline,  sügisel kirju, talvel valge. On olekult õhuline ja habras. Käib paljajalu, isegi lumes. Kuigi piiga näib kaunis ja tema käed graatsilised, on ta küüned imelikult pikad ja teravad.

myst-original-metsik

SEOTUS KESKKONNAGA. Teda võib kohata vaid seal, kus ümberringi on puud. Erinevatest metsadest alates madalatest ja kõveratest soometsadest, lõpetades kõrgete ja vägevate okasmetsadega.

ISELOOM. Talle ei meeldi suur rahvahulk või kärarikas seltskond. Ta on vabalt nõus pikka aega üksi olema, end üksildasena mitte tundes. Kuid talle meeldib olla ka omade väikeses ringis, nende seas, keda ta hästi tunneb ja usaldab. Ümbritsevate olendite suhtes on ta üldiselt kaastundlik, sõbralik ja heatahtlik. On suhteliselt paindliku ja lepliku iseloomuga, ehkki mõnede olenditega ka sisemiselt leppimatu. Ta ei näita seda aga välja, on väliselt rahulik ja sõbralik, kuid sisimas jääb oma hinnangutele kindlaks.

Kui on vaja ühiselt tegutseda, on ta koostöövalmis. Annab vajadusel järele enamiku soovile, loobudes enda omast. Kuid kui seltskonnas on keegi, keda ta ei talu või kui kogu seltskonna ühine arvamus talle selgelt ei sobi, võib ta olla vägagi põikpäine. Kui tema läheduses toimuvad sündmused, mis talle üldse ei meeldi, elab ta neid tõsiselt üle. Vahel reageerib neile vahetult, sageli ei näita aga üldse välja ja siis võib see kaasa tuua endassetõmbumise, nukruse ja kurbuse, soovimatuse suhelda, vahel ka trotsliku viha. Üdiselt on ta meel siiski tasakaalus ja selge. Ta oskab käituda arukalt ja leida keerukates olukordades kergesti väljapääsu.

ISELOOMU TUGEVUSED JA NÕRKUSED. Tema iseloomu tugevad jooned on tasakaalukus, võime hinnata olukordi ja inimesi objektiivselt, sõbralik hoiak ja valmidus koostegevuseks. Peamisteks nõrkusteks on mõnedes olukordades endassetõmbumine, tõrksus, põikpäisus ja jonnakus.

KÄITUMINE. Kõige rohkem meeldib talle viibida metsaolendite seas, jälgida nende tegevusi, nendega suhelda ning tunda end neile lähedase ja vajalikuna. Ta unistab sellest, et metsaelu kulgeks harmooniliselt, nagu see ikka on olnud. Et ei tuleks järske muutusi, et metsa ei tabaks tulekahju, raie, et loomi ja taimi ei tabaks haigused ning et siia ei asuks elama võõraid olendeid, kes võtavad võimust ja rikuvad metsa tasakaalu.

Ta liigub nõtkelt ja hääletult. Võib püsida tunde liikumatuna paigal või söösta vajadusel kui tuul. Suudab kergesti ronida puu latva või kaduda põõsastesse, nagu poleks teda olnudki. Samas võib ilmuda su ette või selja taha väga ootamatult nagu metsloom. Kui ta kõnnib, ei jää temast mitte kunagi maha nähtavaid jälgi. Tema liigutused on sujuvad, kehakeel ja näoilmed kergesti loetavad ja ilmekad. Kui ta kõneleb, ei räägi ta kunagi palju. Ta hääl on mahe, selge ja pigem vaikne.

OSKUSED /OSALT MÜSTILISED/. Ta ei eksi metsas kunagi ära ning tunneb nimepidi kõiki taimi, putukaid, linde ja metsloomi. Ta toitub vaid taimsetest metsaandidest, ei tunne kunagi külma ega väsi iial. Näeb pimedas sama hästi kui päevavalges, tema lemmikaeg metsas liikumiseks on hämarik.

Tal on mitmeid üleloomulike võimeid. Väga tihti ei ilmugi ta inimese ette inimese kujul, vaid näiteks metslooma, linnu, puuna. Kuid sellisel juhul on ta välimuses teatud erilisi märke. Näiteks on looma karv või linnu suled teistsugused, kui sellel liigil tavaliselt olema peaks. Või on ta puuna teistest kuidagi väga erinev – näiteks oksad meenutavad inimkäsi, oksaaugud tüves silmi või pikad samblikud tuules lehvivaid juukseid.

Ta suudab inimesega suhelda ka muuks olendiks moondununa. Näiteks haavapuuna sahistab ta lehti nii, et inimene arvab sealt kuulvat sõnu. Või linnuks moondununa laulab nii, et inimesele tundub, et ta mõistab seda laulu. Samas suudab metsapiiga lugeda metsas liikuva inimese mõtteid ja tundeid tema kehakeele ja käitumise järgi. Ta saab aru, kas inimene kardab, rõõmustab, kavaldab, teeskleb. Metsik on võimeline vabalt hõljuma puult puule ja kui vaja, muutuma tuulehooks, mis liigutab oksi ja lehti ning paneb puud kohisema.

Jutt: Hendrik Relve
Joonistus: Britt Samoson
EAS-i turismiarenduskeskuse loal

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s