Eesti haldjad: Murumemm

myst-original-murumemmMurumemm on üks üheksast Eesti müütilisest olendist,
kelle välimus, iseloom, käitumine, elupaik, soovid
ning müstilised oskused ja peidetud anded on juurtega
Eesti folklooris. Oled sinagi ehk Murumemm?

 

Lugu üheksast Eesti haldjast ja põnevast Haldjatestist loe siit.

JUURED EESTI FOLKLOORIS. Murumemm kuulub tarbemaade haldjate hulka. Neil haldjatel on tihti suured pered, kus rohkesti tütreid ja poegi, samuti lapselapsi. Pered hoiavad kokku ja peresisesed sidemed on tugevad. Eesti folklooris on Murumemme vahel nimetatud Murueideks, tema tütreid Murueide tütardeks. Ta asustab kultuurmaastikke, mis võivad paikneda üsna inimasustuse lähedal.

VÄLIMUS. Ta on täidlane, ümarate kehavormidega. Nägu ümar, põsed punased, silmad säravad. Juuksed pikad ja sirged, satäänid või hallid, ulatuvad vähemalt poole seljani. Inimesele ilmutab ta end tihti keskealise või isegi vanaldase naisena. Kuid ta on alati elurõõmus ja särtsaka olekuga. Enamasti on tal seljas hele linane kleit, mis ulatub maani. Kleidi värvid ja mustrid ühtivad aasa või põllu värvidega, kus ta viibib. Rinnas kannab ta sageli suurt, hõbedaselt läikivat hoburaudsõlge. Peas on tal pärg taimedest, mis parajasti ümberringi õitsemas. Talvel on see kuivanud kõrtest või õlgedest. Murumemme jalad ja käed on võrdlemisi jämedad. Jalas on tal paeltega kängitsetud pärnaniinest viisud. Tema välimus mõjub usaldusväärselt ja muhedalt ning lausa meelitab juttu ajama.

myst-original-murumemmSEOTUS KESKKONNAGA. Teda võib kohata niitudel, puisniitudel, karjamaadel, põldudel ning üldse avaratel ja puudeta maastikel, mis on inimese loodud või siis poollooduslikud, tugeva inimmõjuga. Ta liigub öösel ja päeval, kuid kõige sagedamini hommiku- ja õhtuhämaruses. Öösiti on ta liikvel siis, kui paistab kuu.

ISELOOM. Murumemmele meeldib suhelda ja viibida seltskonnas, milleks võivad olla ta oma pere liikmed, metsaolendid ja laululinnud, niidul liikuvad metsloomad. Kui käsil näiteks heina- või põllutööd ja inimesi tegutsemas rohkesti, meeldib tal end nende sekka poetada ja nendega suhtlema asuda. Ta tunneb huvi inimeste käekäigu vastu ja oskab neid osavõtlikult ära kuulata. Sageli oskab ta poetada neile ka mõne rahvatarkuse, mis suureks abiks. Väga hea meelega vestab ta ka mõne loo omaenese, tuttavate või looduse elust. Ta kõneleb nõnda hästi, et kuulajad jäävad lummatult vait ja unustavad aja kulgemise. Kogu Murumemme olek mõjub pehmelt, emalikult ja usaldusväärselt. Ta justkui annaks juurde uut energiat neile, kellega kokku puutub.

ISELOOMU TUGEVUSED JA NÕRKUSED. Tema iseloomu peamisteks tugevusteks on rahumeelsus, avatud olek, heatahtlikkus, võime teisi ära kuulata ja aidata. Murumemm ei lähe tasakaalust välja ega ärritu. Ka siis, kui ta satub raskustesse või koguni õnnetustesse ning langeb masendusse, ei kesta see kaua. Kohe asub ta otsima väljapääsu ning kui raske olukord möödas, muutub taas muhedaks ja heatujuliseks.

KÄITUMINE. Tema liigutused on hoogsad, jõulised, veidi raskepärased. Ometi on ta seejuures väle, nõtke ja paindlik. Temast õhkub energiat ja tegutsemissoovi. Murumemm sekkub meeleldi sündmustesse, mis ta ümber toimuvad. Talle meeldib koos tegutsemine, olgu see töö või ajaviide. Talgutöödel on ta väsimatu, jõudehetkel
aga meeldib talle üle kõige tantsida. Teistega ühises tantsuringis läheb ta aina enam hoogu. Kui ta siis märkab, et on sattunud oma tantsuga teiste tähelepanu keskpunkti, võib tants muutuda päris ebamaiseks. Murumemm keerleb siis nagu tuulepööris, võib pikemaks ajaks maast lahtigi kerkida ning tekitada nii tugeva tuule, et taimed maadligi koolduvad. Kui ta kõneleb või laulab, on ta hääl tugev ja selge, kohati isegi võimukas. Üle kõige on ta kiindunud oma lastesse. Ta on alati valvel, et kõigil ta pereliikmetel hästi läheks ja neid oht ei ähvardaks. Ohu korral ei kohku ta tagasi millegi ega kellegi ees.

OSKUSED /OSALT MÜSTILISED/. Lisaks heale jutustamis- ja tantsuoskusele on tal mitmeid üleloomulike võimeid. Ta võib võtta mõne teise olendi kuju, keda rohumaa koosluses vahel leidub. Kuid sellel olendil on võrreldes looduslike olenditega millegipoolest silmapaistev välimus. Näiteks linnuks moondununa võib ta välja näha nagu väga suurekasvuline valge kurg. Metsloomana võib ta sarnaneda punakat tooni metskitsele, kelle kasv on nagu võimsakasvulisel hirvel. Taimena võib ta võtta inimesekõrguse üheksavägise kuju, seenena näha välja nagu kõrvitsa mõõtu valge hiidmuna. Kui rohumaal, puisniidul või põllul liigub inimesi, hoiab ta neil alati silma peal, ehkki inimsilm teda võibolla ei märka. Kui on vaja sekkuda, võtab ta kähku nähtava kuju ning asub inimese käitumist soovitud suunas juhtima. Kas siis peibutab ta linnu või loomana mujale või võtnud inimese kuju, hakkab temaga inimkeeles suhtlema.

Jutt: Hendrik Relve
Joonistus: Britt Samoson
EAS-i turismiarenduskeskuse loal

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s