Eesti haldjad: Saarevaht

myst-original-saarevahtSaarevaht on üks üheksast Eesti müütilisest olendist,
kelle välimus, iseloom, käitumine, elupaik, tahtmised
ning müstilised oskused ja peidetud anded on juurtega
Eesti folklooris. Oled sinagi ehk Saarevaht?

 

Lugu üheksast Eesti haldjast ja põnevast Haldjatestist loe siit.

JUURED EESTI FOLKLOORIS. Saarevaht kuulub folklooris nende tegelaste hulka, kes on jäänud üksiklasena elama kusagile saarele ning elades looduse keskel, on muutunud üleloomulikuks olendiks. Temast on saanud saare valvur, kes seisab selle eest, et saare loodus püsiks rikkumatuna ja keegi sellele kahju ei teeks.

VÄLIMUS. Ta on noor, kena ja rühikas keskmist kasvu sale mees. Lühikeste, heledate juuste ja korrapäraste näojoontega. Ülakeha on tal paljas ja päevitunud. Jalas kannab ta pikki purjeriidest pükse. On paljajalu. Enesekindla, kuid samas veidi ujeda olekuga.

myst-original-saarevahtSEOTUS KESKKONNAGA. Teda võib kohata saartel, kus puudub püsiv inimasustus.

ISELOOM. Talle meeldib üksindus. Isegi aastaid üksinda saarel olemine ei tüüta teda. Ta naudib saare loodust, mereranda ja mereavarust saare ümber igas ilmakaares. Talle meeldib meres ujumas käia, lesida kusagil rannas või saare siseosas kadakate vahel ning mõtiskleda.

Kui silmapiirile ilmub mõni paat või laev, ajab see teda ärevusse. Siis jälgib ta pingsalt aluse teekonda ja rahuneb alles siis, kui paat silmapiiri taha kadunud. Kui mõni alus siiski saarele randub, ei näita ta end esialgu tulijaile, vaid jälgib vargsi nende käitumist ja juttu. Kui selgub, et inimesed on meeldivad ja heade kavatsustega, on ta valmis nendega suhtlema. Suheldes on ta tähelepanelik ja hoolitsev. Kui inimestel on talle küsimusi, püüab ta neile võimalikult ausalt vastata. Ainult endast ei taha ta suurt midagi kõnelda. Kui inimestel on huvi saare looduse vastu, on ta nõus sellest rääkima ja neid kõige huvitavamatesse kohtadesse juhatama. Tema teadmised saare taimedest, marja- ja seenekohtadest, aga ka merelindudest ja muust on põhjalikud ja täpsed. Tal on hea meel, kui on saanud loodusehuvilisi kuidagi aidata.

Kui ta aga märkab, et inimesed, kes saarele tulnud, on agressiivsed ja hoolimatud, hoidub ta end neile näitamast, ent jälgib hoolikalt nende käitumist. Juhul kui nood teevad saare loodusele kurja, sekkub ta nende tegevusse ja manitseb neid üsna tõredate sõnadega. Kui sõneluseks läheb, süttib temas kergesti viha ning siis on ta valmis lausa füüsiliselt sekkuma, teatades, et kutsumata külalised peavad saarelt kohe lahkuma. Kuna tegemist on energilise ja füüsiliselt tugeva noorukiga, tülitsejad enamasti heituvad ja lahkuvadki. Kuid ka pärast lahkumist on Saarevaht veel mitu päeva ärritunud ja tusane, meenutades juhtunut aina uuesti.

ISELOOMU TUGEVUSED JA NÕRKUSED. Saarevahi peamisteks tugevusteks on tasakaalukus, tagasihoidlikkus, sõbralikkus, abivalmidus. Peamisteks nõrkusteks ebameeldivate inimeste peale kergesti ärritumine ning võimetus siis oma negatiivseid tundeid vaos hoida. Ka on tal raskusi halvast meeleolust väljatulemisega, kuigi sündmus, mis ta endast välja viis, on ammu möödunud.

KÄITUMINE. Saarevaht võib püsida kaua paigal, unistades näiteks mererannal või jälgides looduse toimimist enda ümber. Aga ta võib ka hoogsal sammul või lausa joostes kiiresti edasi liikuda. Kui ta liigub rannaliival, ei jää tast maha jälgi. Ta on suuteline liikuma täiesti hääletult. Ta oskab suurepäraselt ujuda ja sukelduda ega väsi ujudes kunagi. Kui ta inimestega suhtleb, saadab ta juttu ilmekas kehakeel. Ka tema näoilmed on vaheldusrikkad ja ilmekad. Tema hääl on enamasti mahlane ja rahulik, ärritudes muutub see kergesti tugevamaks ja vihasemaks.

OSKUSED /OSALT MÜSTILISED/. Saarevaht tunneb hästi oma saare olendeid, alates putukatest ja taimedest, lõpetades merelindude ja loomadega. Ka saare ümbruse mereelustik on talle hästi tuttav. Ta hoiab elul pidevalt silma peal ning muretseb kogu elukoosluse hea käekäigu pärast. Ta oskab omal viisil suhelda nii taimede kui loomadega. Kui saarele satub inimesi, kes on talle ebameeldivad, ei pruugi ta näidata end neile inimkujul. Ta võib võtta näiteks rebasekuju, kes peibutab inimesi endale järgnema, tegelikult aga eksitab neid saarel edasi-tagasi kuni nood väsivad ja tüdivad ning saarelt lahkuvad. Erinevalt tavalisest rebasest, on Saarevahi kasukas imelikult erkpunast värvi. Kõige meelsamini moondab ta enda siiski merikotkaks. Siis jälgib ta saart kõrgel taeva all tiireldes või mõnes meres asuval kivirahnul passides.

Jutt: Hendrik Relve
Joonistus: Britt Samoson
EAS-i turismiareduskeskuse loal

 

5 thoughts on “Eesti haldjad: Saarevaht

  1. pea kohe selle loo alguses on rida koos lingiga põhiartiklile: Lugu üheksast Eesti haldjast ja põnevast Haldjatestist loe siit. seal on lingid Life in Estonia kodulehele, kes selle testi tellis ja ka testi enda lehele. samuti info testi autorite kohta. 2,5 aastat tagasi seda lugu kirjutades need lingid töötasid. nüüd praegu klikkisin ja test ei tule kohe ette. aga ma olen kindel, et kui sel lehel https://www.visitestonia.com/en otsida, peaks ka kogu test leitav olema. nii pikalt inglise keels küll mitte, sest pikk tekst on Hendrik Relve enda käest

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s