Eesti haldjad: Soovana

myst-original-soovanaSoovana on üks üheksast Eesti müütilisest olendist,
kelle välimus, iseloom, käitumine, elupaik, soovid
ning müstilised oskused ja peidetud anded on juurtega
Eesti folklooris. Oled sinagi ehk Soovana?

 

Lugu üheksast Eesti haldjast ja põnevast Haldjatestist loe siit.

JUURED EESTI FOLKLOORIS. Soovana kuulub soohaldjate perre, keda on mitu. Eesti folklooris seostub ta virvatuledega, mis inimesi ligi meelitavad, kuid siis haihtuvad. Olemuselt kuulub ta soo-olendite kooslusesse. 

VÄLIMUS. Ta on sooneline, kõhn ja veidi kühmus mees. Juuksed on tal hõbedased, võrdlemisi pikad ja sirged, habegi on tal veidi sorakil. Juuksed ja habe meenutavad puuokstel kasvavaid halle samblikutorte. Kannab halli, veidi lotendavat linast särki ja pükse. Käib paljajalu, käes kõver männijuurest sau. Silmad on tal suured ja ilmekad, justkui sädelevad. Huuled kitsad ja kahvatupunased, hambad üsna suured ja kollakad. Kõrvad suured, peast eemale hoiduvad. Käed ja jalad suhteliselt pikad, peenikesed, kuivetunud, meenutavad kõveraid männijuuri.

myst-original-soovana

SEOTUS KESKKONNAGA. Teda võib kohata vaid rikkumata rabades, madalsoodes ja seal, kus on säilinud paksu turbakihi ja laugastega soomaastikke. Neis soodes võib hõredalt kasvada ka väga madalaid mände või sookaski, mis aga ei moodusta metsa.

ISELOOM. Soovana on erakliku loomuga, tunneb end kõige paremini üksi, ent üksildust ta ei tunne. Tajudes tihedat sidet kõigi soo-olenditega, oskab ta neid märgata ja jälgida, muretseb nende käekäigu pärast ja rõõmustab, kui neil hästi läheb. Sisimas on ta harva kurb või vihane, pigem flegmaatiline ja tasakaalukas. On võrdlemisi isekas ja iseteadev. Soos inimest kohates hoidub ta parema meelega eemale. Kui keegi teda kõnetada püüab, võib ta pomiseda midagi arusaamatut või nähvata terava häälega ebasõbralikult. Seepärast mõjub ta tõrjuvalt ja isegi natuke heidutavalt. Kes temaga suhelda püüab, saab aru, et teda ei sallita ning parem oleks jutuajamine lõpetada. Neil aegadel meenutab Soovana mõnd kõverikku valgetüvelist sookaske või pruunikoorelist rabamändi. Ta sulandub sooga nii ühte, et inimsilm teda enamasti üldse ei märka.

ISELOOMU TUGEVUSED JA NÕRKUSED. Soovana võib olla üpris tujukas. Kui ta näeb, et soos on midagi halvasti või et sood või soo-olendeid ähvardab oht, kaotab ta tasakaalu. Teda võib haarata taltsutamatu vihasööst, mil ta võib teha midagi mõtlematut, mida pärast kahetseb. Kui aga tajub, et jääb sündmustele alla ega suuda olukorda enda kasuks pöörata, võib teda haarata kurbus. Kurvana tõmbub Soovana kõigest eemale, jääb üksi konutama, langeb aina suuremasse ahastusse ja püsib apaatsena väga pikka aega.

KÄITUMINE. Ta liigub vilkalt ja justkui hiilides. Tema liikumine meenutab soo kohal hõljuvat udu. Liigub kergelt ka üle laugaste ja soojärvede. Võib liikuda nii öösel kui päeval, samas püsida päevi ja nädalalaid täiesti paigal. Hääl on tal muutlik, kas vaikne või siis terav kärkimine. Sõnadest on raske aru saada. Aga ta suured ja nukravõitu silmad on väga kõnekad. Neist võib lugeda välja palju rohkem kui ta sõnadest.

OSKUSED /OSALT MÜSTILISED/. Soovana üks põhilisi oskusi on see, et hämaruses ja pimeduses võib ta luua oma silmadesse nii tugeva sära, et eemalt paistab see lõkketulena või kaugete akende kumana. Inimesele, kes sel ajal soos liigub, mõjuvad nad mõistatusliku või kutsuvana. Uudishimust aetuna hakkab inimene nende suunas liikuma, kuid jõudnud lähemale, avastab, et tuled on kadunud, kustunud. Sel viisil narritab Soovana inimesi ja naudib seda segadusetekitamist. Samas on ta väga hooliv soo lindude, loomade ja teiste olendite vastu. Neid aitab ta oma silmade märgutulega juhatada välja täbaratest olukordadest.

Soovana võib olla inimesele nähtav inimkujuna, aga ka puu, uduvoo või rabamättana. Samas on siis puul mingi eriskummaline kuju, uduvoog on mingi olendi kontuuridega või rabamätas kuidagi eriliselt pilkupüüdev. Mingil juhul ei tohi sellisesse seisundisse moondunud Soovana häirida. Tal on siis nukruseperiood. Häirimine võib teda väga vihastada. Kui näiteks on näha rabamätas, mille peal on ebatavaliselt palju jõhvikaid, võib see olla tunnuseks, et tegemist on Soovanaga, kelle juustes on jõhvikad. Kasvõi ühe jõhvika noppimine võib kaasa tuua väga ootamatuid tagajärgi.

Jutt: Hendrik Relve
Joonistus: Britt Samoson
EAS-i turismiarenduskeskuse loal

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s