Vesi, aga see õige, mineraalne ja aluseline, on organismi toit number üks. Kolesterool on organismi tähtsaim põletikuvastane aine. Kui lapsed on pärast sünnipäeva nohused, pole see tavaliselt viirusest, vaid rohkest magusast. Loomne valk on kehale võõras, sest inimene ei ole lühikese soolega kiskja. – Selliseid arukaid tarkusi jagab holistiline doktor Riina Raudsik.
RIINA RAUDSIK (65) teab omast kogemusest, et totaalsest energia- ja tervisekriisist on võimalik välja tulla õige vee joomise ja õige toidu söömisega. “Mu eelnev elu näitas, kui haige ma valesti toitumise tõttu olin. Täna olen ma terve!“ ütleb ta.
Mu lugu Riinaga – jah, me nägime teineteist intervjuul esimest korda elus, aga läksime kohe sina peale, sest Riina lihtsalt on nii mõnus inimene ja vestluskaaslane – ilmus ajakirja Tervis Pluss 2017. aasta aprillinumbris. Loo lõppu lisasin ka video ühest Riina silmiavavast ja mõtlema ärgitavast esinemisest.
Inimese terviklikkust austav holistiline tohter.
Praeguses PERH-s, tollases Tallinna Kiirabihaigla infarktiosakonnas kardioloogina töötades tegi ta pikki päevi ja raskeid valveid kuni ühel hetkel ei suutnud 40-aastane naine valude tõttu end enam voodis keerata, süda käis rütmist välja, ärevushood olid igapäevakaaslased. Analüüsid olid korras, aga jõudu elamiseks polnud.
“Ma pidin endale selgeks saama, mis mul on ja miks,“ meenutab Tartu ülikooli anestesioloogina lõpetanud tohter. “Hakkasin mõtlema, kuidas me intensiivravis jälgime patsiendil uriini kogust, värvust, analüüse selle kohta, kuidas toimib kehas happe-aluse tasakaal ning püüame taastada organismi sisekeskkonda. Miks me seda siis igapäevaselt ei tee?“
TOIT ON RAVIM
Naine otsis üles oma biokeemia õppejõu doktor Aili Paju loengukonspektid ning tema juhendamisel kirjutatud ammuse kursusetöö keha happe-aluse tasakaalust. Luges raamatuid ning asus kild-killu haaval kokku panema tervikpilti sellest, mis kehas toimub.
Tõeliseks avastuseks sai Raudsikule USA teadlase ja mikrobioloogi Robert O. Youngi eestikeelne raamat “pH IME“, millest “ma tõesõna esimest korda teada sain, miks toit on meie peamine ravim. Seda, et organismi sisekeskkond, tema happe-aluse tasakaal määrab terve või haige olemise, teadsin juba varem.
Keha on biokeemiliselt nõnda loodud, et kui orgaanilisi happeid – toitaineid, millest toodetakse energiat, ei suudeta lõpuni põletada, liigubki tasakaal happelisuse suunas.
See oli ka minu halva enesetunde põhjus.“ Raamatust innustust saanuna hakkas ta rohesmuutidena jooma ja supina, kergelt kuumutatuna, sööma rohkem toortoitu ning võttis esimese kuuga alla 13 kilo. Kuna see toimus suvel, sai ta vajalikud köögiviljad oma aiamaalt… ning tasapisi hakkas tervis tulema.
Riina armastab puhast ja kvaliteetset toitu.
KODUPEENRALT JA KALURIKÜLAST
Riina möönab, et ta pole eriline kokkaja. Kui aga kodus süüa teeb, siis kvaliteetsest kraamist, mida toidupoest muretseb vaid aeg-ajalt. Peaks oma kartul, porgand, peet, kapsas, hapukapsas otsa saama, ostab lisa talunikelt, kes kaugel metsade sees ja kemikaalidevabalt põldu peavad.
Liha sööb ta harva, sest selle järele puudub isu. Sügavkülmas on tal siiski vorstid, mille teinud tuttavad oma loomade lihast. “Vanemaks saades seedib inimene liha niikuinii halvemini, sest maohappe tootmine muutub hädisemaks ning kui on määratud ka mao limaskesta kaitsmiseks mõeldud ravimid, pärssub soolhappe süntees sootuks. Häired valkude lagundamisel toovad aga kaasa lekkiva soole sündroomi ja autoimmuunhaigused.“ Veel ütleb Raudsik, et
loomne valk on kehale võõras, sest inimene ei ole lühikese soolega kiskja. Meie peensool on suisa 6 meetrit pikk ning kui liha sinna toppama jääb, on see parasiitide tekkeks ideaalne keskkond.
Kana ta ka enam eriti ei taha, kala saab kalameestelt kalurikülas suvitades ning tuttavalt harrastuskalastajalt. Õunad muretseb Eesti talunikelt. Aga vaat ananassi, granaatõuna, apelsini ja sidruni järele peab poodi minema küll.
SÕBRAD TOIDULISANDID
C-vitamiini, mille taseme ütleb ta eestlastel olevat masendavalt madala, ammutab meie oma väetoitudest, mida sügavkülma korjab. Poetab astelpaju-, jõhvika-, pihlaka- ja arooniamarju või kuusekasvusid smuutisse või pressib mahlaks.
C-vitamiini on meil vaja kogu aeg, sest see mõjutab muu hulgas raua imendumist ja hemoglobiini sünteesi, raskmetallidega võitlemist, stressiolukordadega hakkamasaamist. D-vitamiini võtab ta õlina
10 000–20 000 ühikut päevas.
Igapäevasesse toidulisandite menüüsse kuuluvad ka Dr. Ohhira probiootikumid, sest need on ilma pärmita ja ülimalt edumeelse tehnoloogiaga tehtud, pealegi hakkab tervis kõhust.
“Muid toidulisandeid võtan tunde järgi. Ma olen seda meelt, et tänapäeval pole ilma kvaliteetsete toidulisanditeta võimalik terve olla. Maapind on kemikaalidega vaeseks tehtud, loomad on saanud antibiootikume, hormoone, östrogeene, mis jõuavad mulda. Inimese organismis on palju ensüümide tööd takistavat pliid, kaadmiumi, arseeni, elavhõbedat ja teisi raskmetalle. Ning paraku on meil ka parasiite rohkem, kui osatakse arvata,“ teatab tohter. Enne toidulisandite võtma hakkamist soovitab ta teha organismile puhastuskuuri.
40 aastat arstiks olemise kogemust.
PUHASTUMINE TOOB PÄIKESE
Raskmetalle ja parasiite aitavad kehast välja viia väävlit sisaldavad preparaadid, nagu näiteks looduslikult esinev orgaaniline väävliühend MSM, Cellfood, ka küüslauk ja liblikõielised. Soole aitavad puhtana hoida meie oma kukeseened, sipelgapuukoor ehk pau’d arco, psüllium ehk India teeleht, diatomiitpulber ehk ränivetika jahu, bentoniitsavi. Kui ta on vahel söönud nii, nagu ei peaks, teeb ta mõnepäevase puhastuse.
“Ma ei piira ennast. Kui sõin täna kooki, siis õhtul võtan “vastumürgiks“ kas sipelgapuukoort või MSM-i ja joon ohtralt aluselist vett.
Sellest ajast, kui sain õige veega korda oma keha soolamajanduse, pole mul ka magusaisu. Varem võisin süüa ära karbi šokolaadi, teeksin ma seda nüüd, oleks tunni aja pärast nohu-köha platsis, sest magus muudab keha happeliseks. Nii et kui lapsed pärast sünnipäeva nohused on, pole see tavaliselt viirusest, vaid rohkest magusast,“ sõnab ta naerusel ilmel.
Kaks nädalat kestva suurpuhastuse võtab naine ette paar korda aastas Colo-Vada nimelise komplektiga. “Mäletan, kui päikeseliseks läks maailm, kui kerge oli olla ja kui hästi pea töötas,“ tuleb tal meelde olemine pärast oma esimest põhjalikku puhastumist.
VESI – ORGANISMI TOIT NR 1
Aga kõige suurem tervendaja on vesi, mida on meie kehas 70–80%. “Keha vajab aga õiget, mineraalset ja aluselist vett,“ teatab Raudsik.
“Ma ise joon iga päev nelja soolaga, üle päeva söögisoodaga aluseliseks tehtud vett, millele lisan Himaalaja soola, et omastada võimalikult palju mineraale
– inimene ei saa ilma nendeta elada, rafineeritud lauasool ehk naatriumkloriid neid aga paraku ei anna. Naatriumkloriidi ja looduslike mineraalsete soolade vahele pole võimalik panna võrdusmärki. Nelja soola nimelises pulbris on naatrium, magneesium, kaltsium ja kaalium bikarbonaatidena. Naatriumbikarbonaat ehk söögisooda on aga aine, mida toodetakse mao limaskestas ja kõhunäärmes pidevalt, et hoida sisekeskkond aluselisena.“
Vee aluseliseks muutmine käib lihtsalt. Lahustades 1–2 l vees
0,5 teelusikat nelja soola pulbrit või söögisoodat ja 0,5 teelusikat mingit looduslikku, näiteks Himaalaja soola.
Aluseline on ka korallivesi, mille saamiseks lahustatakse 1–1,5 l vees 1 g peenestatud korallipulbrit. Krooniline vee- ja mineraalide puudus muudab vere paksuks, takistades toitainetel kudedesse jõudmast, tuues kaasa trombiohu ja tõstes vererõhku. Seedimine ei toimi, tekivad tursed, iiveldus, kõrvetised, sagedased põie- ja muud limaskestade põletikud, pea- ja lihasvalud, magusaisu. Kaal tõuseb, energiat pole. Et seda kõike ei juhtuks, joob dr Raudsik päevas vett kaks liitrit.
Vesi – kõige suurem tervendaja.
KUI PALJU PÄEVAS JUUA?
Meie kliimas tuleks päevas juua vett 30 ml 1 kg kehakaalu kohta ehk 70 kg kaaluv inimene peaks jooma 2,1 l. Söögiga saadav veekogus tuleb sellele lisaks. Sooja ilmaga, trenni tehes, higistades peab veekogus olema suurem. Vett ei asenda piim, kohv, tee ja muud joogid. Ka peaks vesi olema aluseline ning sellele tuleks lisada kvaliteetsoolasid, et vee soolasus oleks 0,9% nagu keha sisekeskkonnal.
RIINA LEMMIKUD
Avokaado
“Kui tahan väikest ampsu, viilutan leivale avokaado, niristan peale sidrunit ja puistan pipart.“
Rohesalat
“Kui tahan midagi mõnusat, teen salatit, milles rohelisi lehti, kurki, tomatit, idusid. Valguks kitsejuust, salatikastmeks sidruniga maitsestatud kvaliteetne oliiviõli, mida ma Itaaliast tellin. Kõht on täis ja üle süüa pole võimalik.“
Lumepallisupp
“Kui saan ehtsat lehmapiima, keedan oma lemmikmagustoitu, millest ma lapsena südame pahaks sõin. Ma ei pabista, et see pole kehale kõige parem valik. Teen seda harva ja terve hoian end ju samuti.“
RIINA PÄEVAMENÜÜ
Hommik
Päev algab kolme klaasi leige aluselise veega. Üks klaas kulinal enne hommikupudru keetmist, teine pudru keemise ajal ja kolmas veidikese aja pärast. Tänu soolestiku läbiuhtumisele pole kõhukinnisusega mingit probleemi. Siis taldrikutäis veega keedetud ja soolaga maitsestatud herkuloputru ning tass musta suhkruta kohvi.
Lõuna
Ehtsast kondipuljongist keedetud supp. Annab looduslikku kollageeni, mis luid, lihaseid ja kõhresid toidab. On veel selliseid toidukohti, kus niimoodi suppi tehakse.
Õhtu
Õhtuse näksimisharjumuse leevendamiseks leivaviilud hummusega, milles oad, küüslauk, sidrunimahl, rohkelt maitsetaimi. Või leib idukuhjaga, mis maitsestatud Cayenne’i pipra ja soolaga. Kaks klaasi rohesmuutit porgandist, õunast, peedist, kapsast.
Vahepalad
Aluseline ja mineraliseeritud vesi, pähklid.
Riina 2015. aastal ilmunud raamat “Energiakriis. Keha häirekell”, mis on üks mõnusalt kirjutatud haarav lugemine, peaks olemas olema küll igal oma kehast ja iseendast hoolival inimesel. Mul endal on see leht-lehelt läbi töötatud ja tähtsamatele kohtadele joonedki alla veetud. Siin mõned pärlid:
• Tablettide hunnikute kaupa neelamine pole ju märk heast tervisest.
• Haigus tähendab alati kudede hapestumist. Energiakriisist haigusteni viib liigne söömine ja järjest vähenev energia kulutamine istuva eluviisi tõttu ning puudulik toitainete omastamine.
• Energiakriisi peamised põhjused on teadvusliku või alateadvusliku meele ülekoormatus: stress /mõtted ja kogemused/, ebapiisav vee joomine, valed toitumisharjumused ja vähene füüsiline aktiivsus.
• Immuunsüsteemi loomine algab soolestikus.
• Põletik ei tähenda bakterite, viiruste või seente olemasolu kudedes. Põletik on immuunrünnak.
• Organismis on kaks korda rohkem baktereid kui rakke, aga inimene elab! Tavaliselt ei tee mitte pisikud haigeks, vaid eluviis. Pisikute arutu tapmine ei hoia kedagi tervena, pigem vastupidi.
• Kõikide kudede rakud vahetuvad elu jooksul sadu kordi, järelikult on tervistumise võimalused kõigile looduse poolt tagatud.
• Maks toodab kolesterooli, mis on tähtsaim põletikuvastane aine. Kolesterool pole rasv, vaid sterool. Kolesteroolist sünteesib organism kõiki hormoone, mis on tugevad põletikuvastased ained. Kolesterooli langetamine ravimitega tõstab selle sünteesi veelgi.
• Organism hoiab vere pH stabliilselt aluselisena vahemikus 7,36–7,42.
• Alateadvus on keha toimimist mõjutav vanem aju osa, teadliku ehk uue aju all paiknev aju. Alateadvust nimetatakse ka emotsionaalseks ajuks, sest emotsioonid on just selle ajuosaga seotud.
• Kollageeni moodustamiseks on vaja rohkelt väävlit ja C-vitamiini. Väävliallikas on aminohape metioniin, mida leidub mandlites, India, Brasiilia, Kreeka pähklites ja pistaatsiapähklites, kõrvitsa-, seesami- ja päevalilleseemnetes, nisuidudes, munas, vasika-, kana-, lamba- ja veiselihas.
Siin saad vaadata ja kuulata Riina silmiavavat esinemist teemal “Energia – terve olemise ja isetervenemise võti” Uue ühiskonna kolmandal konverentsil 20. veebruaril 2016. aastal. Käisin ise ka seal, sestap tean soovitada.
Fotod: Riina Raudsiku FB ja kodulehelt, täpilise kleidiga foto tegi Aivar Kullamaa, veetilga foto on internetist.
MAKARIKA MAAILMAD: NÄHTAVAD&NÄHTAMATUD 