Ingrid, loodushingega kosmonaut

Tema naerune, värvimaias ja päikeseline olemus on suvi mis suvi, ehkki ta on sündinud südatalvel ja kõnnib paljajalu lumel. Ta unistab lennata kosmosesse ja jõuda vaimse ülesärkamise ehk täieliku teadlikkuse ehk virgumiseni. Ta valutab südant looduse pärast, armastab kass Nadjat, oma peret ja maailmas tundmatutTa on Ingrid Peek.

 

Mu intervjuu Ingridiga ilmus ajakirja Sensa 2017. aasta juuninumbris. Siis juhtis tollal 39-aastane naine veel Raadio 2 menusaadet “Hallo, Kosmos!“, nüüd juhib ta Vikerraadiot. 

“Hommikul paljajalu õue ei lähe ma üksnes siis, kui olen haige, üliväsinud, pean väga vara tõusma ja tööle kiirustama või väljas on rõve ilm. Talvel jooksen lihtsalt korra üle lume. Praegu teen aias aga hommikust virgutusvõimlemist: hingamisi, vibutusi ja sirutusi ning lõpetuseks ühe pranajaama, kus vabastan hingamisega endast mingid jamad, saadan maailmale armastusetunnet ja ühendan end maa ja taeva vahele. See loob hea rahuliku olemise,“ mõmiseb Kassisaba elanik mõnust astuda toauksest kohe õuemurule.


SINIROHELINE LOODUSLAPS

Loodusega läbisaamine ja siniroheline usutunnistus – sinine tähendades maailmamerd, roheline metsi ja maismaad ning kõiki nende asukaid – on tal veres. Loodus on elu alus ja puudutab absoluutselt kõiki, kes siin helesinise pärli peal elavad. “Ma olen hingestatud maailmavaate esindaja ning usun, et ka teised elusolendid on tajuvad. Kui sa koera peksad, on tal valus või kui viskad kuketibud purustajasse, sellepärast et nad ei hakka mune andma, on see neile piinarikas surm,“ teatab väiksena maal vanaema juures ämblike ja muude pisimutukatega seltsinu. Seal, Raplamaal Palukülas veetis Ingrid lapsepõlves koos oma kolme tädi ja ühe onu lastega kõik suved. Oli sõber lehmade, lammaste, sigade, kanade, kukkede, kasside ja koertega. Silkas ringi paljajalu, käis metsas marjul ja nautis totaalset vabadust – enne pidi iga päev küll ühe vao puhtaks kõplama. Ta teab, mida tähendab maatöö, kuidas munevad kanad ja pügatakse lambaid, kust tuleb piim ja mida tehakse sõnnikuga.

“Loodus peaks olema hetkel maailmas prioriteet number üks
poliitikas, majanduses, religioonis, sotsiaalias, hariduses.

Mind hämmastab inimeste lühinägelikkus niisugustes asjades, mis puudutavad tulevikku ja järeltulevat põlve. Et kas tõesti on poliitikute ja korporatsioonijuhtide jaoks okei, et nende lapsed ja lapselapsed kasvavad üles kändude, puupõldude, metsadest tühjaks müüdud ja mürgitatud maal, kus pole enam loomi ja linde,“ mõtiskleb ta ning lisab ohates: “Aga noh, me elame pimestava rahajumala kummardamise ajastul.“

Ingrid usub, et ka teised elusolendid on tajuvad.

Samas võiks endale aru anda, milline paradiis meil on. Keskmisest maailmakodanikust kosmost paremini tundva naise sõnul on meie naabertaevakehadest üks pea olematu atmosfääriga kivikamakas, teine mässitud väävelhappepilvedesse. Meile sobilik elu on vaid Maal, kus kogu ökosüsteem tervikuna on isetaastuv.


ETIKETILUGEJA
Ta ise? Püüab teadlikult tarbida mahekaupa, sorteerib prügi, peab aianurgas kompostihunnikut, lubab nõgese- ja vereurmarohupõõsastel kahemeetristeks vohada ning joob rohesmuutit, kus õuna, banaani, mustikate kaaslasteks naat, nõges ja võilill. Auto on tal ka, sest see annab vabaduse, ent sõidud neljarattalisega püüab ta sättida kõik ühele päevale. Ja toidupoes loeb etikette. Jättis just hiljuti riiulile pähklivõide, kuna selles oli palmiõli.

“Meie ostuotsustest sõltub palju. Enda harimiseks, tõsi, tuleb aega võtta. Aga kui saad mingist teemast teadlikuks ja sinus on hoolimine, siis on väga raske ignoreerida näiteks seda, et palmiõli tootmise tõttu on Indoneesias orangutanid välja suremas ja hävib kohutavalt palju vihmametsa. Või olles näinud piisavalt palju dokfilme kanatehaste asukate kannatustest, validki alati mahemuna.“ Loodus on see, mille pärast Ingrid valutab südant kõige rohkem.

Me ei ole ainult keha, vaid keha, meel ja hing ehk vaim.

Ta ei ole vegan, sööb juustu ja mahemuna, vahel kala, aga liha mitte. Need, kes liha tahavad, võiksid seda osta tema arvates Eesti mahetalunikelt, neid sel moel omalt poolt ka toetades. See pole küll õigustus, ent need loomad on elanud talus vabaduses ning ühel päeval lihtsalt tuleb nende tund. Liha-, kana- ja karusnahatööstusi seevastu võib enamasti võrrelda piinavabrikutega. Lisaks on mahekraam ka puhtam ja tervislikum.

“Ent nagu viimasel ajal kombeks, vastandatakse siingi. Ultravegan versus karnivoor. Sunnitakse inimesi poolt valima, selle asemel et aidata teadvustada kogu tervikut ja seda, kuidas sinu samm seda kõike muuta võib. See tähendab vastutuse võtmist – mu lemmiksõna,“ pugistab ta naerda.

“Maailmas tundub olevat suur vastutuse võtmise võimekuse ja teadlikkuse kriis, ehkki vastutuse peaks võtma iga oma ampsu, sammu, panuse eest.“


PERIFEERIAUURIJA
Teda köidab holistiline, terviklik maailm. Maailm tervena nii terviklikkuse kui tervise mõttes. Whole and healthy. Ta tahab näha tervikpilti, milles olemas nii teada-tuntud tõed ja tõestatu kui ka äärealad, perifeeria, avangard. See, et viimaste ees silmad-kõrvad suletakse, ei muuda Ingridi sõnul neid olematuks.

“Ma olen nii tänulik, et saan oma kosmosesaates seda perifeeriat uurida. Rääkida teadvusest, maailmadest, elust, surmast, sünnist, armastusest, hingest ja paljust muust tarkade, huvitavate, eriliste, ka kummaliste ja avangardse mõtteviisi kandjatega. Igas teemas ja külalises on killuke, mis mu maailma rikastab,“ õhkab ta. “Tead, kui ma mõtlen selle peale, milline kingitus mulle on sülle sadanud, olen ma tõesti südamest tänulik!“

Mongooliat avastamas.

Keskkooli lõpetades polnud näitsikul aimugi, mida ta õppida tahab. Praegu oleks see ehk antropoloogia või religiooniuuringud. Läks ta aga Concordia rahvusvahelisse ülikooli meediat tudeerima. Ulmeakadeemiat, võluritekooli või teadvuseuuringute keskust polnud ju ei tollal ega ole nüüdki.

Ent too õige ülikool, mida Ingrid oma enesearengu superprogrammiks kutsub ja millest ta unistadagi ei osanud, jõudis temani hoopis aastaid hiljem ja tükkis teises formaadis – saatena “Hallo, Kosmos!“, kus igal nädalal uurimisel uus põneva ilmavaatega inimene. Kohtumiseks valmistudes on vaja läbi lugeda hulk materjali, vaadata dokfilme, teha taustauuringut… ja siis tuleb kontrolltöö – intervjuu, kus võluda inimesest välja võimalikult palju huvitavat infot, mida kuulajatega jagada. Ning seda kõike teemadel, mis teda ennastki iga kandi pealt huvitavad. “See, mida ma varem otsisin akadeemilisest haridusest, on mul hoopis siin,“ rõõmustab saatejuht.


HALLO-KOSMOSE-MUTT
Juunis tähistab “Hallo, Kosmos!“ oma seitsmendat sünnipäeva universumile ja ufoloogiale pühendatud festivaliga. 13. juunil 2010 läks eetrisse esimene saade. Esimene külaline oli ufouurija Igor Volke. Mõne kuuga kogunes kuulajaid nõnda palju, et aasta lõpus anti Ingridile Raadio 2 aasta fenomeni tiitel. Fenomen on seegi, et kui lugeda algusaegadest peale kokku kõik saate järelkuulamised ja allalaadimised, teeb see tänaseks üle 2 miljoni kuulamiskorra!

Enam kui kolmesaja saate ja veel rohkema külalise seas on olnud tõelisi maailmanimesid: Eckhart Tolle, Doreen Virtue, Jasmuheen, Lorna Byrne, David Icke, Nick Pope, Veet Mano. Lisaks Eesti oma mõtlejate koorekiht ja kosmoseteadlaste eliit. Kes neist sulle kõige rohkem naha alla on pugenud? “Kui laiast ilmast, siis ilmselt on mulle seni kõige võimsamalt mõjunud Eckhart Tolle. Temast õhkus seal Kopenhaageni hotelli väikses saalis, kus me intervjuud tegime, täiesti sürreaalset kohalolu, rahuliku rõõmsuse ja heaolu välja, mida ma suisa füüsiliselt tundsin. See oli nagu energeetiline paitus!“

Siin veel Raadio 2 ja “Hallo, Kosmos!”

Tal on saadetes olnud mitmeid teisigi, keda valgustunud meistriteks peetakse, ent mitte ühegi teisega tal niisugust väljatunnet tekkinud pole. “Aga noh, eks see valgustumine ole mitmemõõtmeline mõiste. Et kas natuke või täiesti valgustunud või äkki hoopis ülevalgustunud,“ kihistab ajakirja Pikker ahmimisega juba lapsena oma naerulihast treeninud huumorigurmaan.

Eckhart Tollet peab Ingrid oluliseks autoriks tänapäeva vaimses maailmas, sest ta on aidanud oma raamatutega muuta selle teema omaseks tavainimesest töömesilasele, kellel pole võimalik tunde mediteerida ja vaimsete praktikatega tegelda.

Mõista, mitte hukka mõista – naisele oluline tarkusetera käib imehästi tema jaoks teise olulise mõtleja ja kirjamehe Osho kohta. Suure Krishnamurti fännina – kelle raamat “Vabanemine teadaolevast“ ärataski temas noorukieas huvi vaimse mõõtme ja sisemise arengu vastu – suhtus ta Oshosse kui klouni. “Üks oli lakooniline, ärge-nimetage-mind-guruks tark, teine aga oma skandaalide, jüngrite, Rolls-Royce’ide kollektsiooniga näis kui hea müügimees. Nii arvasin ma enne tema raamatute lugemist. Ja kui siis lugesin, mis tal tegelikult sisuliselt öelda on… Me kipume takerduma välisesse vormi, andma hinnangut välisele tegelaskujule, õppimata tundma tema sisemist essentsi. Osho raamatud on väärt lugemine.“


RAAMATUHOOLIK

Raamatutega toimetab ka Ingrid ise. Mullu andis ta kirjastuses Pilgrim välja oma esimese raamatu – “Hallo, Kosmos! Palju õnne“, kus sees kõikide kuue aasta jooksul saates käinud eri ilmavaadete esindajate isiklikud õnne valemid.

Oma esimese raamatu “Hallo, Kosmos! Palju õnne” esitlusel.

Ning kõik kodutud raamatud leiavad pikajuukselise hea haldja juures kindla varjupaiga. Tal on lugemisvara palju, veel rohkem vanaema juures kastides. Raamatud ja teraapiakass Nadja ongi naise sõnul ta ainus tõeline materiaalne varandus.

Just vanaema juures Palukülas nakatus tüdruk ka kosmosepisikusse. Raamatunakkus oli tal juba enne. Nende maakoha küüni toodi külaraamatukogust kalluritäis raamatuid. Pool küüni oli heina, teine pool raamatuid täis. Teda ja täditütart, praegust Nami-Nami perenaist Pille Petersood, hakkas see raamatulaibakuhi huvitama. Leidiski tirts siis algklasside astronoomiaõpiku, kus oli juttu Gagarinist, rakettidest, päikesesüsteemist ja sellest, et Maa paokiirus ehk külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkumiseks vajalik kiirus on 11 km sekundis – see number on tal meeles elu lõpuni. Ning mõtles, et selle ületamine ei tohiks ju olla võimatu ning kui äge oleks oma eluajal kosmosesse jõuda!

“Kui näiteks toimub tohutu tehnoloogiline arenguhüpe ning kosmoselennud, ka tähtedevahelised, teleporteerumine, läbi nõndanimetatud ussiaukude aegruumis liikumine, kohtumised kosmiliste õdede-vendadega muutuvad reaalsuseks, oleks mu suureks unistuseks tegelda eksopoliitikaga ehk saada väliskosmose vallas diplomaatilisi suhteid arendavaks kosmosesaadikuks.“

Ta tahaks saada kosmosesaadikuks väliskosmose vallas.

Seda, kuidas tervitaksid kosmoseolendeid tema saatekülalised, kogub Ingrid kokku oma teise raamatu jaoks, mis sügisel ilmuma peaks. Inimkonna kontakt maailmaruumi teiste mõistuslike eluvormidega on üks tema lemmikteemasid.


AHVIPÄRDIKUTALTSUTAJA
“Innukalt arendatakse ja rahastatakse tehisintellekti, kübermaailma, virtuaal- ja liitreaalsust, roboteid ja kiipe. Lootus on, et nüüd hakkab tänu sellele jube heaks minema. Aga mulle tundub, et meie üks põhihädasid on see, et

oleme jätnud unarusse oma sisekosmose. Inimene ei ole ainult keha,
vaid keha, meel ja hing ehk vaim. Et olla tasakaalus ja terviklik, tuleks tegelda ka oma sisemaailma uurimise, korrastamise, avardamisega,“ kostab teismeeast saadik esoteerikahuviline.

Mis on multiversum ja tumeaine? Mis on alateadvus? Kus asub teadvus, on ta seotud kehaga? Mis saab peale surma? Levinud mõtteviisi järgi siis ongi lõpp, ent väike osa teadlasi tegeleb ka reinkarnatsiooni ja surmalähedaste kogemuste ning teadvuse uurimisega. Selles ülipõnevas maailmas ongi kõige pöörasemad need asjad, mida ei saa füüsiliselt mõõta või kontrollida… astraalrännud, ülitajurite nägemused, kohtumised erinevate energiate ja olenditega. Neid pole võimalik tõestada… ega ka ümber lükata.

Ise püüab Ingrid iga päev olla aina rohkem teadlik. Et ei plähmiks ega emotsioneeriks niisama. Seda õpetab ju ka iidne joogateadus – oma emotsioonidega mitte samastuma. Praktiseerib, ja soovitab kõigile mikromeditatsiooni. Kui pead näiteks kuskil ootama, siis ringi vahtimise või ärritumise asemel püüa olla teadlik käesolevast hetkest.

“No ma katsun olla ikka sellises ilma mõteteta mõttetus olekus,
mis on väga keeruline, sest see monkey mind, ahvipärdik peas,
pläriseb ju kogu aeg – õudne tegelane!“

kohendab ta lõkerdades põskedele langenud kiharaid. Ema poolt materjal, isa poolt värv, sõnab ta oma pikkade kosmiliste antennide kohta. Indiaanlased oma juukseid ei lõika, sest nagu uuringud kinnitavad, püüavad need kinni infovõnkeid.

Nii liigubki see naerusuine, empaatiline, uudishimulik ja kartmatu linalakk päev päeva haaval lähemale oma sisekosmilisele suurele unistusele – jõuda vaimse ülesärkamise ehk täieliku teadlikkuse ehk virgumiseni.

Ingrid koos oma teraapiakassi Nadjaga.


INGRID ON TÄITSA SÜMPAATNE TEENER

“Võib öelda, et olen temaga rahul. Meeldiv on see, et ta tublilt mu ninaesise eest hoolitseb: lisaks mu isepüütud hiirtele on menüüs ökokrõbinad, värske räimerümp ja hakkliha, gurmeekonservid ja hapukoor. Temaga on tore mängida – nagu Ingridi ärakraabitud käppadest näha on, siis enamasti võidan mina. Kuna ma olen võimas ladvakunn ja kribinal-krabinal puude latvadesse ronimine ning seal efektselt okste närimine on üks mu leivanumbreid, on rõõm kuulda puu alt tema vaimustunud rõõmuhõiskeid: “Tubli poiss oled!“ Tänaseks olen ma talle andestanud sellegi, et mu mehelikkuse sümbolid noorpõlves loomaarsti juurde jäid. Ingrid on ka väga suur nunnutaja. Mind sügatakse lõua alt kohe, kui koonu püsti ajan ning paipuuduses ma ei kannata. Kui näen, et ta hakkab kuidagi kuhtuma, poen talle sülle, nühklen ja lasen oma võimast nurru – see teeb tal alati tuju heaks. Temaga on ka väga tore lobiseda, räägime iga päev pikad jutud maha. Jah, ta on mu suurim fänn ja mul on temaga hea elu!” –Kapten Krõll Krõllovitš ehk Nadja

*

INGRIDI KOSMOSESAATE EESTLASTEST LEMMIKUD
Mu suured lemmikud on väärikad ja elutargad vanad mehed Fred Jüssi, Jaan Einasto, Einar Laigna, Toomas Paul, Ülo Vooglaid, Adik Levin, Tõnu Viik, Igor Mang, Vello Salo, Vigala Sass. Ja muidugi Volke ja Noorma, Bürkland ja Mikita. Ning kindlasti ka targad ja värvikad naised, nagu Thule Lee, Katrin Saali Saul, Saale Kareda, Tiiu Bolzmann, Kaja Keil, Liis Orav, Rea Raus, Riina Raudsik, Mai-Agate Väljataga, Kaia-Kaire Hunt.

Fotod:
avafoto – Kalle Veesaar
järgmised kaks – Triin Maasik
ülejäänud – Ingridi Facebooki lehelt

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s