Tõsi, seda suhtlemiskoolitust kutsutakse küll perekooliks, kuna aga metsas erakuna ei ela meist keegi, kuluvad seal õpitavad suhtlemise aabitsatõed ära igaühele – lapsevanemale, paarisuhtes olijale, õpetajale, äriinimesele, kellele iganes.
Mu lugu Gordoni perekooli suhtlemistreeningust, mille Eestisse tooja on perekeskus Sina ja Mina, ilmus tänavu juulikuu ajakirjas Pere ja Kodu. Oma kogemusi ja teadmisi jagas mulle selleks rõõmsalt coach, psühholoogiline nõustaja ja Gordoni perekooli koolitaja KAILEEN MÄGI (43).
“Ma ei saa seda nõmedat tossu jalga. Ma ei lähe täna lasteaeda,” turtsub seitsmeaastane Marleen ja lennutab jalanõu laia kaarega toanurka, endal teine toss jalas.
“Ma näen, et sa oled praegu päris närvis. Ja see toss on sinu jaoks ikka täitsa nõme,” kostab ema selle peale rahulikult.
“Jah, see toss on täiesti nõme.”
“Ma vaatan, et see ajab su kohe päris vihaseks.”
“Jaa, ma olen täitsa vihane selle tossu peale.”
Niimoodi algaks kahekõne, kui ema valdab üht kõige tähtsamat suhtlemisoskust – aktiivset kuulamist, mida õpetatakse Gordoni perekoolis. “Me nimetame Ameerika kliinilise psühholoogi Thomas Gordoni välja töötatud suhtlemiskoolitust küll perekooliks, ent tegemist on baassuhtlemisõppega, mille oskused kuluvad ära nii lapsevanemaile, paarisuhtes olijaile, õpetajatele, äriinimestele – kõigile,” kinnitab Kaileen. “Skeptikuna ei usu ma niisama lihtsalt ühtegi asja, aga Gordoni perekoolis õpitu tõepoolest toimib. Tundsin, kuidas mul läks suhtlemine lihtsamaks, ehkki lobeda suhtlejana polnud mul erilisi probleeme ennegi. Ütlen ikka, et mul on elu enne Gordonit ja pärast Gordonit. Päriselt ka!”
Psühholoogia- ja majandusharidusega Kaileen läbis Gordoni perekooli koolitajate rahvusvahelise õppe, mille eelduseks oli, et ta on osalenud ka kaheksast sessioonist koosneval lapsevanemate suhtlemiskoolitusel.
“Ma poleks uskunud, et suhtlemist on võimalik nii hästi treenida.
Jah, see nõuab distsipliini, aga et eduelamus tuleb üsna kiiresti,
jagub motivatsiooni jätkata.
Ja laste peal on väga hea harjutada, sest kuna nad kasvavad, muutuvad ka olukorrad pidevalt. Lapsel hakkab samuti kergem – temagi õpib koos sinuga.”
Kaileen Mägi – Gordoni perekooli koolitaja, naine, kahe lapse ema.
KUULAMINE, MINAKEEL JA VÕLUKÜSIMUS
Aktiivne kuulamine on üks suhtlemise baasoskustest, mida võiks kasutada esimese asjana, kui näed, et teisel inimesel on emotsioonid pea kohal lainetena kokku löönud. Laused “Ma näen, et sa oled praegu päris närvis.”, “Ma näen, sa oled kohe täitsa kurb.” ja sarnased lasevad probleemis olijal tunda, et teda mõistetakse ega püüta tema muret pisendada. Aktiivse kuulamise käigus saab jälile, mis tunne täpsemalt lapsel peal on ning ainuüksi tunde nimetamine jahutab emotsionaalse temperatuuri maha, õpetab lapsele tunnete sõnavara ja ka enda paremat reguleerimist.
Kui sees keeb, pole arukalt võimalik klaarida ühtegi olukorda.
Minakeel on teine baasoskus, mille võiks kasutusse võtta kohe ning unustada sinakeel igaveseks ajaks igavesti.
Selle asemel, et öelda sinakeeles: “Sa ei vastanud mu kirjale.”
kasuta hoopis minakeelt: “Ma ei ole su kirja saanud.”
Minasõnumi kaudu väljendame iseenda mõtteid, tundeid, vajadusi ja kogemusi. Sinakeelt kasutades võime aga teisele tahtmatult haiget teha ja tekitada konfliktiolukorra. Minakeel on suhteid hoidev, sinakeel süüdimõistev.
Võluküsimus tähendab küsimust: kellel on probleem? “See on tohutult äge küsimus,” kiidab Kaileen.
“Kummal on probleem, sinul või teisel? Äkki on tegemist hoopis teise inimese probleemiga, aga sina lähed endast välja? Kui tunned ükskõik mis olukorras ärritust, tunneta ära, kelle probleemiga on tegu.”
Laps sai kontrolltöös kahe. Kelle probleem? Mõtled et sinu, aga tegelikult lapse oma. Su 12-aastane tuleb koju kurtes, et teda koolis kiusatakse. Kelle probleem? Tema. Lapsevanemana pead sa olema kindlasti toeks ja aitama olukorda lahendada, ent saades aru, et probleem pole sinu, alaneb su emotsionaalne temperatuur ja vaat nüüd saadki hakata koos lapsega probleemile lahendust otsima.
On probleem aga tõesti sinu, soovitab Kaileen öelda sõnadega välja see tunne, mis sul peal on. Ja kui emotsioon seejärel ikkagi ei lahtu,
leida keegi, kes sind kuulata oskab.
Kaileen oma seitsmeaastase pesamunaga.
MITTE HALVAD LAPSED JA VANEMAD, VAID VÄHE OSKUSI
Kahe lapse ema kinnitab, et konfliktid ei kao elust kuskile, ent kui on oskused, lahenevad häirivad olukorrad, mida igas peres ette tuleb, ladusamalt. Olgu need riidessepanemised, nukrusehood, ärevus, vihapursked. Käsutamine, kritiseerimine ja ähvardamine, mida Thomas Gordon nimetas suhtlemistõketeks, ei aita. Kõiki kahtteist õpetatakse Gordoni perekoolis ära tundma ja haldama. Kui lihtsamad suhtlemisoskused selged, asutakse omandama keerulisemaid nagu olukorra hinnanguvaba kirjeldamist, ajurünnakut, võitja-võitja konfliktilahendusmeetodit.
“Gordoni perekooli koolitust kutsutakse ka lapsevanema suhtlustreeninguks, sest selles on palju praktikat, rühmatööd, eneseanalüüsi ja kodus harjutamist. Igal kaheksal sessioonil on oma teemad. Alustame lapsevanemaks olemise, lapse probleemide märkamise, aktiivse kuulamisega ning jõuame väärtus- ja vajaduskonfliktide mõistmise ja lahendamiseni,” valgustab perekeskuse Sina ja Mina juhatuse liige Kaileen.
Sada aastat tagasi sündinud Thomas Gordon avastas, et kui lapsevanemad tulid ta psühhoteraapia seansile palvega oma laps korda teha, polnud tegelikult ei võsukesel ega emal-isal midagi viga. See, mida pered vajasid, oli elementaarsed suhtlemisoskused. Omavahelist läbisaamist kahjustava jõu ja võimu kasutamise asemel pakkus mees viise nii suhtlemiseks kui konfliktide lahendamiseks ning arendas 1960-ndate alguses välja Gordoni perekooli kursuse, millest on sündinud koolitusmoodulid õpetajatele, juhtidele ja noortele.
Psühholoogiline nõustaja, majandusjurist, meediakoolitaja, ajakirjanik, telesaadete juht ja produtsent.
Palun Kaileenil võtta kokku Gordoni perekooli olemuse. “See on suhtlustreening, mis paneb sind toimima tõhusama lapsevanemana. Mu enda perekooli õpetaja Ene Velström ütles hästi –
lapsevanemate eesmärk võiks olla töötada end töötuks ehk toetada lapse iseseisvumist ja olukordi, kus ta ise lahenduste peale saaks tulla.
Täiskasvanutena ei oska me tihti aimatagi, mis potentsiaal võib selle väikese inimese sees olla ning kui üliägedaid lahendusi ta välja suudab pakkuda. See, et laps tuleb lahenduste peale ise, ongi töötuks töötamise mõte. Ja need ajad, mil laps tohtis rääkida siis, kui kana pissib, peaksid nüüdseks küll jäädavalt möödas olema.”
***
5 KULDAVÄÄRT SUHTLEMISOSKUST
1 Kuulamine on suhtlemisoskustest kõige olulisem. Passiivne ehk toetav kuulamine tähendab vaikivat kuulamist, rääkima julgustamist ja räägitu kinnitamist. Aktiivne kuulamine on tunnustav kuulamisviis, mis kasutab ümbersõnastamist ja tunnete peegeldamist.
2 Minakeel on selgeim viis end arusaadavaks teha. Kuna me teame ainult iseenda kogemust ning võime teise oma vaid ette kujutada, on mõistlik valida solvava või süüdistava sinakeele asemel minakeel. Mitte: “Sa oled paha laps”, vaid: “Ma olen kurb, et see vaas maha kukkus ja katki läks.”
3 Enesekehtestamine aitab enda eest seista, esitada palvet või nõudmist ning väljendada oma vajadusi, mõtteid ja tundeid minakeeles, faktipõhiselt ja hinnanguvabalt. “Kui sa mind laupäeva hommikul vara üles ajad, ei saa ma end välja magada ja see teeb mu tigedaks.“
4 Konflikti ennetamine seisneb käitumisviisis, kus mõtted, tunded ja arvamus öeldakse välja selgete minasõnumitena. Konflikti ennetamiseks tuleb olla teistele arusaadav ja täpsustada ka iseenda arusaamist teistest.
5 Võitja-võitja meetod ehk konflikti lahendamine kaotajateta otsib kõigile osapooltele sobivat lahendust olulise ja häiriva probleemi või suure otsuse tegemise korral. Esmalt sõnastatakse oma vajadus ja saadakse aru ka teise vajadusest. Seejärel pakutakse ühisel ajurünnakul hinnanguvabalt välja võimalikult palju lahendusi, mille seast valitakse parimad ja nende seast omakorda üks, mis kõigile sobib. Nüüd jagatakse ülesanded kes, mida ja mis ajaks teeb. Kuues samm on tulemuste kontroll: kas asi toimib, on kõik rahul, mida peaks muutma. Kasutatakse vaid mina-, mitte sinakeelt.
12 KAMMITSEVAT SUHTLEMISTÕKET
1 Käsutamine
2 Ähvardamine
3 Manitsemine
4 Lahenduse pakkumine
5 Loogika kasutamine
6 Hinnangu andmine
7 Kiitmine
8 Kritiseerimine
9 Analüüsimine
10 Rahustamine
11 Küsitlemine
12 Teema vahetamine
Mõned neist mõjuvad suhtlemistõketena vaid juhul, kui inimesel on probleem. Probleemi puudumisel kaotavad nad oma negatiivsuse ja hoopis toetavad.
2 TOREDAT KOGEMUST VORMSI EMALT-ISALT
“Gordoni perekool on andnud mulle oskuse ennast kõrvalt tähele panna… teadmise, et valesti reageerimist saab heastada… praktilised juhised probleemide lahendamiseks, enda kehtestamiseks ning lapse (tegelikult kõikide inimeste) päriselt kuulamiseks, mõistmiseks ja suunamiseks.” Kadi Saks
“Võib mõelda, et Gordoni perekool on seotud vaid lastega suhtlemisega, aga see, mida ma pärast koolitusel osalemist ja oma oskusi treenides avastanud olen, on lisaks palju efektiivsem suhtlus ka oma äripartnerite ja töökaaslastega. Aktiivne kuulamine ja kehtestavad minasõnumid on kaks tööriista, mis võiksid olla kasutusel igal inimesel.” Jakob Saks
NATUKE ÕPPEFILMI KA 🙂
Katkine küpsis I
Katkine küpsis II
Kaileeni fotod: Hele-Mai Alamaa ja Valdur Vacht
Avafoto: dailymail.co.uk
MAKARIKA MAAILMAD: NÄHTAVAD&NÄHTAMATUD 