“Mugav ja hea elu enesearengut ei soodusta ning sellepärast taolised perioodid eriti pikalt ka ei kesta – niisugune on juba elu disain,” mõtiskleb Ville Jehe, kel muu hulgas jagada harjutusi mõtete taltsutamiseks, emotsioonide ohjamiseks ja keha tunnetamiseks.
VILLE JEHE (51) on firmajuht, koolitaja, vaimse arengu teel kõndija ja idamaiste võitluskunstide harrastaja. Ma tean Villet kaua, umbes kolm aastakümmet, kui me koos festivali Rock Summer korraldustiimis olime. Ma tean ka tema imelist abikaasat Üllet, kellega me oleme olnud Joogafestivali korraldustiimis. Ja ma olen kohanud nende kolme last. Ent enne meie intervjuukohtumist ei teadnud ma Villest tegelikult väga midagi: kuidas on kulgenud ta elu, kuidas ta mõtleb, mis teed käinud ja enesearenenud. Siinne lugu ilmus ajakirja Tervis Pluss 2021. aasta juunis.
Ville ühe oma restorani, Kalamajas asuva ÜLO terrassil.
Kohtusime ÜLO-s Kalamajas – ühes kolmest Ville osalusega Tallinna restoranist. Teised kaks on Pegasus Vanalinnas ja F-Hoone Telliskivi Loomelinnakus. Viimases saab üle nädala reedeti kokku ka Hommikuklubi – huvilised, kellega Ville jagab, mida ta vahepeal avastanud, taibanud ja tunnetanud on ning millega käivad alati kaasas ka praktilised keskendumisharjutused… et siis klaari pea ja inspiratsioonist särtsuvana tööle minna.
Koolitamisest ongi viimastel aastatel saanud Ville üks põhitegevusi. Ta peab EBS-s, ettevõtetes ja tippjuhtidele loenguid inimese sisemaailmast ehk peamiselt mõtete ja emotsioonide tasandi korrastamisest. Ning koolitab ennastki jätkuvalt.
“Praegu osalen ma kaheaastasel analüütilise psühholoogia rajaja Carl Gustav Jungi teadmisi jagaval veebikursusel, millest mul on läbi vaid esimene neljandik, aga olen juba saanud hulgaliselt uusi teadmisi,” rõõmustab Tallinna tehnikaülikooli arvutiinsenerina lõpetanud, seal majandusmagistrantuuris õppinud ning lisaks Eesti Kunstiakadeemias tootedisaini valikaineid tudeerinud mees.
VAIMSED ÕPETAJAD
Kui aega tagasi keerata, siis oma esimesed sammud vaimse arengu teel, tõsi algtasemel, tegi ta üheksa-kümneaastaselt, kui Pelguranna poisina karatetrenni läks. Et õppida end kaitsma kohalike rusikakangelaste ja rahapommijate eest. Sattus hea treeneri Igor Neemre käe alla, kes poisiklutte lisaks keskenduma ning oma keha ja emotsioone kontrollima õpetas. Ville on karates Eesti meister, tal on must vöö nii karates kui kendos – Jaapani traditsioonilises mõõgavõitluses. Trenniskäimise lõpetas ta nüüd küll mõned aastad tagasi, sest “sisemaailmas on nii palju toimetada, et välismaailm pole sellisel määral minu jaoks enam sedavõrd oluline” – ent kobudō pika kaika bō’ga harrastab ta kodus treenida aegajalt ikka ning hommikuti teeb juba kaksteist aastat viie tiibetlase viieminutilist sõdalase versiooni.
Ville sõnul võiks igal inimesel olla mingid talle sobivad harjutused,
mis keha hommikukohvi asemel üles ärataksid.
“Aga seda meest pean ma oma kõige esimeseks vaimseks õpetajaks ja see on olnud üks mu kõige intensiivsemaid õppeperioode,” meenutab ta aega, mil 19-aastasena Moskva õpetaja Andrei radža-buddhi jooga ligi aasta kestnud kursusele kutsuti. Seal sai ta esimesed kogemused nii joogast, kui inimese sisemaailmast ja energeetikast. “Kirjutasin nädal aega üles küsimusi, mida ta käest pärida, kui õpetaja pärast kursusepäeva Tallinnas minu juures ööbis. Rääkisime hommikuni, tegime praktikas läbi igasuguseid asju, ta oskas vastata kõikidele mu küsimustele elu mõttest hingede ja muuni. Hommikul lendas tema Moskvasse, mina vedasin end ülikooli loengusse tukkuma.”
Teine võimas õpiaeg oli pea kümme aastat Ingvar Villido juures, kelle loodud Teadliku Muutuse Kunsti teadmisi ta ka ise ettevõtjatele õpetanud on. Ta peab lugu Eckhart Tollest ning jälgib zen-budistliku taustaga ameerika vaimset õpetajat Adyashantit, kelle kursus-retriitidel on ta käinud nii USA-s kui Inglismaal.
Erksa mõtlemisega otsija.
TASANDID JA MUSTRID
Inimeses on erinevad tasandid, mis on tema lahutamatu osa. Füüsiline tasand tähendab meie füüsilist keha, mida me saame katsuda ja mõõta. Sisemaailma – emotsioonide ja mõtete tasandiga on asi keerulisem.
Emotsioone me küll tunneme, aga mõõta ei saa. Mõtetega on sama lugu – me mõtleme ja kasutame mõtteid, aga otseselt mõõta ei saa neidki, üksnes kogeda.
Tasandeid on teisigi, ent nendega läheb asi veel keerulisemaks. Oma käitumismustrite märkamiseks ja muutmiseks on need kolm kõige olulisemad. “Kui inimene avastab, et ta sisemaailmas on tasakaalutus, selles on emotsioonide tõttu näiteks palju kannatust ja kurbust, võib mingeid tehnikaid kasutades kurbusest küll vabaneda, ent paraku vaid ajutiselt. Enamasti tuleb kurbus tagasi, sest vahetult enne emotsiooni külastavad inimest kurvad mõtted.
Mõtted ise kannatust ei tekita, sest mõtteid me ju ei tunne, küll aga suudavad nad käivitada emotsiooni, mida me tunneme ja mis kannatust toob,” arutleb ta. “Sellepärast tasubki ükskõik millise sisemaailma probleemi korral tegeleda peamiselt just mõtete tasandiga.”
Näiteks hakata teadlikult jälgima ja kirja panema oma käitumismustreid, olgu see siis tihti tuntav kurbus, kergesti ärritumine, ärevuse tekkimine. Võtad pühapäeva õhtul tunnikese ja kirjeldad lühidalt olukordi, mis sinus nädala jooksul pingeid esile kutsusid, ärritasid, häirisid, vihale ajasid, kurvaks tegid. Järgmine nädal täiendad. Mingi aja pärast tekib sul juba pilt neist nädalast nädalasse korduvatest mustritest, õpid neid märkama ning vilumuse kasvades juba käivitumise hetkel nendega mitte kaasa minema ja neid isegi muutma.
Seejuures on ülioluline endale teadvustada, et ehkki käitumise käivitajaks on teine inimene, on tema tegelikult – enda teadmata – vaid sõnumitooja. Et sa näeksid oma sisemaailmas toimuvat, saaksid seda teadlike tegevuste abil korrastada ja oma kannatuste vähendamiseks midagi ette võtta. Ehkki pinged kutsuvad esile kannatust, on nad selles mõttes positiivsed tegelased, et utsitavad inimest arenema.
“Inimene õpib ja areneb tänu negatiivsetele kogemustele. Ja nii kummaline kui see ka pole, siis mugav ja hea elu enesearengut ei soodusta ning sellepärast taolised perioodid eriti pikalt ka ei kesta – niisugune on juba elu disain,” ütleb Ville.
VALGUS, VARI JA EGO
Inimeses on külgi, millest ta on teadlik ehk need on justkui valguse käes ning külgi, mis on alateadvuses ehk justkui varjus.
Kõik, mis meie arenguteel sealt varjatud poolelt meie teadliku osaga liitub, saab meie persooni ehk ego osaks. Nii et teisisõnu on ego hädavajalik selleks, et me areneda saaksime. Egol pole mingit pistmist egoismiga. Ego – see on sinu isiksus, su omadused, käitumismustrid, tänaseks väljakujunenud iseloom.
Lihtsustatult öeldes on kõik see, mis inimesel hästi välja tuleb, valguse käes. Nagu tippjuhil juhtimine. Kui kellelgi on aga osakonnajuhatajana näiteks pingeid tekitav tung karjääri teha, on see märk, et too käitumismuster pole täielikult veel tema osaks saanud, temasse sulandunud, valguse kätte jõudnud. Probleemiga seotud pingete teadlikuks lahendamiseks võiks too osakonnajuhataja näiteks osaleda mõnel karjäärikonkursil.
“Ego olemasolu on hädavajalik, sest kui inimeselt ego ära võtta,
ta areng peatub.
On aga persoon ehk ego arenenud, tuleb inimene oma eluga väga hästi toime. Mitte et tal sisemaailmas enam pingeid poleks, aga ta saab nendega hakkama. Tugev ego on väga positiivne asi, küll aga mitte tugev egoism, mis inimest teistest liialt esile hakkab tõstma,” arutleb Ville.
Mulle meeldib, kuidas Ville mõtleb. Ja mulle meeldib Ville loengul olla, sest ta oskab saali naerma panna – esinejale ülioluline omadus, et kuulajad saalis pikast istumisest haigutama ei hakkaks või suisa tukkuma ei jääks. See, et ta inimese sisemaailmas toimuvat õppinud, seda tunnetanud ja sellest kõnelda oskab, on ilmselge. Nagu ka see, et täna aastal 2022 ei ole ta enam see, kes loo ilmumise aegu aastal 2021. Eneseareng, ükskõik mis vallas, on selle mehe eluviis.
Saaremaa kodu ukselävel koos perega. Foto aastast 2014.
VILLE 3 LUGU ETTEVÕTJANA
LUGU 1: ULMELINE TÖÖPAKKUMINE
“Vedasime igavusest grupivendadega kihla, et kui ma selle konkursi võidan, saan preemiaks kaks kasti õlut. Lehes ilmus Hansapanga töökuulutus, kus otsiti inimesi pangatelleriks – mul polnud aimugi, kes on teller, krediitkaardispetsialistiks – mis see krediitkaart on ja kinnisvaramaakleriks. Valisin viimase, sest sõna “kinnisvara” oli mulle tuttav, aga vaat “maaklerit” kuulsin küll esimest korda. ENE-st ma seda sõna ka ei leidnud, küll aga vanaisa 1938. aasta entsüklopeediast. Udutasin kokku motivatsioonikirja, saatsin ära CV… ja mind kutsuti töövestlusele, kus laua taga istusid panga asutajad. Ma võitsin, pärast mida pidasime maha korraliku peo, aga siis hakkasid mul süümekad, et pagan, see oli ju vaid kihlvedu, kinnisvaramaaklerdusest pole mul aimugi ja TPI lõpetamiseni on ka veel kaks ja pool aastat. Läksin kohale – tollal ju mobiile polnud, et ausalt üles tunnistada, et tegu oli kihlveoga ja valitagu minu asemele keegi teine. Kuni ma ettevõte bossi Toomas Mendelsoni jutule saamist ootasin, pisteti mulle nina alla leping, millelt vaatas vastu uskumatu palganumber – 4000 rubla! Mu stipendium oli 80 rubla. Lisaks ametiauto – mina sõitsin sel ajal trolliga. Otsustasin proovida, noh et esimese palgapäevani vean ehk ikka välja. Mulle aga teatati, et kuna olin kandidaatidest kõige tugevam, saab minust kinnisvarafirma Mendelson & Co maakleriosakonna juhataja! Mida kinnisvara ostmine-müümine endast kujutab, läksin maad kuulama Arco Varasse, teeseldes majaostjat. Kolm aastat hiljem oli mu enesekindlus kinnisvaraalal juba nii kasvanud, et tahtsin ka omanik olla. Küsides saingi 15% osaluse. Aasta pärast õnnestus mul oma osakond välja osta,” pajatab enam kui poolesaja ettevõtte sünni juures olnud Ville lõbusalt oma esimesest päris töökohast.
LUGU 2: ESIMENE PÄRIS OMA FIRMA
“Aasta peale iseseisvumist firmast Mendelson & Co sündis kinnisvarafirma Uus Maa, mis oli mu päris esimene oma ettevõte. Vedasime seda koos Urmas Lauriga hea tandemina koos kümme aastat.” Ettevõtlusepisiku arvab Ville saanud olevat emapoolselt vanavanaisalt ja vanaisalt. Isa oli küll inseneritüüpi, aga pigem spetsialist kui ettevõtja. Iseseisvaks kasvatas ta aga elu ise – alates 11. eluaastast kasvas Ville koos vanavanematega.
LUGU 3: DELFI SÜND
“Aastal 1999 kutsuti mind Microlinki Delfit tegema. Internet oli tollal küll juba olemas, kuid suhteliselt kallis teenus, mida vaid vähesed kasutasid. Delfi idee oli koondada kogu Baltikumis kõik Microlinkis internetiga seotu – ühenduse pakkumine, online-pood, porgrammeerijad – ühe mütsi alla. Pool aastat hiljem loodi Delfi bränd ja me tõime turule meediaportaali, mille juhtimine jäi minu peale. Kolm aastat hiljem olid Delfil kontorid juba nii Eestis, Lätis, Leedus, Ukrainas kui Venemaal.”
Tõsine mees tõsise asja kallal EKA-s.
3 TEADLIKKUSE KASVATAMISE HARJUTUST
1. Mõtete vaatlemise harjutus
Kasvatab teadlikkust, õpetab oma mõtetega mitte samastuma ja neid lihtsalt jälgima. Harjutust võiks teha iga päev. Alusta 5 minutist ja pane kindlasti nutiseadmest meeldetuletus, sest muidu võib sind paari minuti pärast hakata segama mõte, kas see viis minutit ikka veel läbi pole.
• Leia rahulik koht, kus sind ei segataks. Istu endale mugavas asendis, soovitatavalt jalatallad põrandal, selg vastu tooli seljatuge, käed reitel, silmad suletud.
• Keskendu oma mõtetele. Mõtted on pea piirkonnas ja esinevad enamasti sisekõne ehk helina või pildina. Abiks kujuta ette, et oled hobustekoplis ja vaatled hobuseid. Hobused ongi sinu mõtted. Osad neist hirnuvad lähemal, osad kaugemal, mõni läheneb justkui sundides sind endaga tegelema. Aga sina ei lähe kaasa, ei hakka ühegi hobusega ratsutama (ehk seda mõtet aktiivselt mõtlema), lihtsalt jälgid.
• Kui avastad, et läksid mõne mõttega siiski kaasa, näiteks et ma ei viitsi seda harjutust enam teha, siis tähendab ei pannud sa tähelegi, kui ratsutama hakkasid, s.t samastusid mõttega. Kui selle avastad, ära end süüdista, sest see oleks juba uue hobusega (süüdistavad mõtted) ratsutamine. Lihtsalt lõpeta ja saa taas vaatlejaks. Hobusega ratsutama hakkamine on sarnane magamajäämisega. Me ei valda uinumise protsessi, sobivate tingimuste juures toimub see automaatselt. Sama on aktiivselt mõtlemisega – see lihtsalt juhtub.
• Harjutust korrapäraselt tehes suudad sa üha paremini märgata näiteks ebameeldivate ja kannatusi tekitavate mõtetega kaasaminemist, selleks et lõpetada nende seljas ratsutamise ning tulla rahusse.
2. Emotsiooni jälgimise harjutus
Kui tunned kerkimas ebameeldivat emotsiooni, näiteks ärevust, rahulolematust, kurbust, luba sel lihtsalt olla. Ära tee midagi, ära võitle temaga, ära suru alla, analüüsi, anna hinnangut, mõtle temast aktiivselt ega arenda temast mingit lugu. Võid tunda, et emotsioon on lihtsalt mingi energia, mis liigub su kehas, võib muutuda aktiivsemaks, ent tavaliselt kahaneb õige pea – emotsioonid on väga muutlikud ja mööduvad nähtused. Taolisel moel emotsioonide “elule” vahele segamata avastad, et nad lahenevad iseseisvalt. Siingi on kõige olulisem vaatlejapositsiooni hoidmine ja emotsiooniga mitte samastumine. Emotsioon on nagu rõivas su kehal, mitte sina! Alguses võiks seda harjutust proovida rahulikumate emotsioonidega. Hiljem võid hakkama saada ka kiiremate emotsioonide, nagu viha või ärritus, vaatlemisega.
3. Keha tunnetamise harjutus
Pane kell esialgu 5 minuti peale, istu või lama liikumatult, mugavas asendis, silmad suletud ja tunneta oma keha. Avasta füüsilise keha saadetavaid impulsse. Keha justkui räägiks nende kaudu sinuga: liiguta siit, muuda asendit, süga mind jne. Tavaliselt läheme me nende impulssidega automaatselt kaasa, nüüd aga harjuta end seda alateadlikku reageerimist vältima. Võid avastada, et sügelustunne kasvab ja kasvab, kui sa sellega aga kaasa ei lähe, see ühel hetkel vaibub. Sel moel saad oma kehast paremini teadlikuks ning õpid ka igapäevategevustes tema signaale paremini märkama ning eristama nende seast olulisi. Näiteks hakkad tajuma erinevate toitude mõju kehale, mis talle sobib, mis mitte. Seda harjutust võib vabalt teha ka voodis enne uinumist, sest keha jälgimisel on lisaks lõdvestav kõrvalmõju.
Fotod: kaks esimest – Triin Maasik, Saarema kodu – Kalle Veesaar,
ülejäänud – Ville Facebooki lehelt.
MAKARIKA MAAILMAD: NÄHTAVAD&NÄHTAMATUD 