loodusefaktid

Siit lehelt leiad fakte meie imekauni sinise planeedi ja Emakese Looduse kohta.

 

 

 

 

• Planeet Maal on vanust üle 4,5 miljardi aasta, inimesel 22 500 korda vähem.
Maa vanusega võrreldes oleme me elanud siin kõigest… 3 sekundit.

• Aastaks 2020 sureb inimese hoolimatuse ja kasuahnuse tõttu välja 2/3 liikidest –
kui me kohe midagi ette ei võta. Teadlased tahaksid kuulutada poole planeedist Maa kaitsealaks. Kui loodusele anda piisavalt ohutut eluruumi, suudaks ta oma tarkusega päästa ökosüsteemi, bioloogilise mitmekesisuse ning 80–90% kõikidest liikidest.

• Sellest, mida teevad inimesed järgmise 50 aasta jooksul sõltub kogu elu planeedil.
/Sir David Attenborough/

• Viimase 40 aasta jooksul on pool maakera metsiku looduse elanikest hävitatud. Põhjuseks ülepüüdmine ja -tapmine inimeste toidulaua tarvis ning elupaikade elamiskõlbmatuks muutmine ja nende hävitamine. /The Guardian/

• 6 fakti inimese tekitatud kliimamuutuse kohta
-2016. aasta oli NASA ja NOAA andmeil 20. sajandi keskmisest 0,99 kraadi kõrgem
-süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris oli 2016. aastal 3 miljoni aasta kõrgeim
-11% inimese tekitatud kasvuhoonegaaside põhjuseks on metsade hävitamine – see on sama kogus, nagu tekitavad kõik maailma sõidukid kokku
-1% Amazonase puudest muudab olematuks 50% piirkonna süsihappegaasist
-mangroovisalud moodustavad maakera metsadest vaid 0,7%, ent suudavad koguda viis korda sama palju süsihappegaasi kui troopikametsad
-igal aastal sureb 1 miljon hektarit rannikualade ökosüsteeme.
/Conservation International/

• Meie sinisest koduplaneedist on vaid 3% magevesi ning sellest omakorda üksnes 1% on kättesaadavalt järvedes, jõgedes ja maa all. Ülejäänud on kas külmunud olekus või liiga sügaval maapõues. Puhtale joogiveele puudub ligipääs 1,2 miljardil inimesel.

• Ookean katab maakera pinnast 71% ja valmistab 1/2 inimesele vajalikust hapnikust.

• Vee “jalajälg” toidutootmises /liitrit 1 kg kohta/:
šokolaad – 17 196 l, veiseliha – 15 400 l, lambaliha – 10 412 l, või – 5553 l,
kanaliha – 4325 l, munad – 3300 l, juust – 3178 l, riis – 2497 l, piim – 1020 l,
banaan – 970 l, apelsin – 560 l, kartul – 290 l, tomat – 214 l.
/Water Footprint Network/

• Ookeanisodist 90% on plastik. Maailmameres hulbib üle 5 triljoni plastikeseme.
Igal aastal lisandub sellele 8 miljonit tonni.

EESTI
Rahvusloom – hunt. Rahvuslind – suitsupääsuke. Rahvusliblikaks – pääsusaba. Rahvuslill – rukkilill. Rahvuskala – räim.

Aasta 2020: loom – nahkhiir, lind – tuttpütt, liblikas – teelehe-mosaiikliblikas,
puu – kuusk, orhidee – soo-neiuvaip, seen – alpi põdrasamblik, sammal – harilik valvik, muld – erodeeritud muld.
Aasta 2019: loom – kobras, lind – öösorr, liblikas – kuslapuu-sõrmiktiib,
kala – jõesilm, puu – kibuvits, orhidee – lehitu pisikäpp, seen – soomustindik, sammal – Wulfi turbasammal, muld – madalsoomuld.
Aasta 2018: loom – ilves, lind – metsis, liblikas – pääsusaba, puu – laukapuu,
orhidee – kaunis kuldking, seen – tuletael, sammal – harilik laanik,
muld – näivleetunud muld.
Aasta 2017: loom – metskits, lind – turteltuvi, liblikas – sinine paelöölane,
puu – viirpuu, orhidee – harilik muguljuur, seen – kukeseen, muld – leedemuld.
Aasta 2016: loom – mäger, lind – rasvatihane, puu – kuslapuu.
Aasta 2015: loom – metssiga, lind – viu, puu – kukerpuu ja kikkapuu,
orhidee – kärbesõis.
Aasta 2014: lind – jäälind.
Aasta 2013: lind – nurmkana.
Aasta 2012: lind – tüllid: liivatüll, roosterind-tüll, väiketüll.
Aasta 2011: lind – suitsupääsuke.
Aasta 2010: lind – punaselgõgija ja hallõgija.
Aasta 2009: lind – kodukakk.
Aasta 2008: lind – teder.
Aasta 2007: lind – luik.
Aasta 2006: lind – hänilane.
Aasta 2005: lind – kanakull.
Aasta 2004: lind – valge-toonekurg.
Aasta 2003: lind – harakas.
Aasta 2002: lind – koduvarblane ja põldvarblane.
Aasta 2001: lind – kiivitaja.
Aasta 2000: lind – suitsupääsuke.
Aasta 1999: lind – kirjurähn.
Aasta 1998: lind – must-toonekurg.
Aasta 1997: lind – sookurg.
Aasta 1996: lind – suurkoovitaja.
Aasta 1995: lind – rukkirääk.
Aasta lindu on ornitoloogiaühing valinud 1995. aastast. Aasta puud on ajakirja Eesti Loodus toimetus valinud aastast 1996. Esimene oli kadakas. Aasta orhidee kuulutas Eesti orhideekaitse klubi välja üheksandat korda. Aasta mulla valib Eesti mullateaduse selts koostöös Eesti maaülikooliga.

• Eestis on mahe 20% põllumajandusmaast. 

• Aasta 2017 keskkonnateo tiitli said Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus ja Eesti Maaülikooli metsakasvatuse vanemteadur Raul Rosenvald. Keskkonnakirve aga Keskkonnaamet, kes tegelikult loodud keskkonna kaitseks. Teadlased tõid esile seni avalikus arutelus vähem tähelepanu saanud metsade ökoloogilise väärtuse ja tutvustasid säästva metsanduse tähendust nii meedias, Riigikogus kui avalikel üritustel. Keskkonnamet aga andis seadust eirates loa Nursipalu 94 ha suurusel alal metsa raadata, ignoreerides keskkonnamõju hindamise seadusest tulenevat nõuet oodata enne lubava otsuse tegemist ära mõju hindamise tulemused. Tiitleid jagas Eesti Keskkonnaühenduste Koda /EKO/.