☼ma vaatan

Siinsed filmi- ja fotolood lähevad mulle väga-väga korda. Olen nad jaganud: Loodus / Loomad-linnud / Taimed / Inimene looduse hävinguks / Inimene looduse hüvanguks. Vaatamiseks kliki
tumesinisel pealkirjareal.

 

LOODUS
PLANET EARTH II
See on Briti uue loodusdoki treiler, järg 10 aastat tagasi BBC vändatud samanimelisele ülimenukale telesarjale. Uue filmi käsikirja on kirjutanud Briti looduse- ja filmimees Sir David Attenborough. Filmi kuus osa on: Saared, Mäed, Džunglid, Kõrbed, Rohumaad, Linnad. Tehtud planeet Maal kaasaegseima tehnoloogiaga. 

INUITI VANEMAD: MAA TELG ON PAIGAST NIHKUNUD
Inuitid on põlvkondi elanud looduse järgi. Nüüd liigub nende märkamist mööda päike kõrgemal, on soojem ja loojub teise kohta. Tähedki pole enam seal, kus enne. “Meil pole ammu olnud põhjatuuli, on rohkem lõunatuuled, enamasti puhuvad aga idatuuled, mida vanasti oli harva.”

LOOMAD-LINNUD
PANTER SPIRIT JA TEMA LUGU
Imeline lugu panter Spiritist, Anna Breytenbachist – naisest, kes oskab loomade keelt – ja sellest, kuidas kurjast Diabolost saab tänu tema ja Anna telepaatilistele jutuajamistele usaldav Spirit. Anna õpetab loomadega rääkimist ka kursustel, kuhu läheksin lennates:) Siin Anna koduleht Animal Spirit. Ja fotol väärikas Spirit ise.

HUNTIDE IMETEGU
1995 taasasustati Yellowstone’i Rahvusparki USA-s hundid, kes sealt 70 aastat kadunud oli. Ja sündis ime. Hirved hakkasid hoiduma aladest, kus nad huntidele kerge saak olid. Vohama hakkasid taimed. Tulid putukad, linnud, koprad, kelle tammid meelitasid kohale saarmad. Tänu huntide tapetud koiottidele kasvas hiirte ja jäneste arv, mis tõi kohale rebased, nirgid, mägrad, kullid, kotkad. Peatus erosioon, jõgede kaldad püsisid, ilmusid tiigid… Hundikari muutis liigirikkamaks kogu ala. Sustainable Human.

VAALADE JA DELFIINIDE SUURSUGUNE ILU
Briti piltniku Christopher Swanni hingeülendavad fotod vaaladest ja delfiinidest, keda ta on pildistanud üle 25 aasta. “Näha nii suuri ja samas nii graatsilisi loomi nii sundimatus üksolemises kõige ümbritsevaga on erakordne,” tunnustab end ühtviisi hästi nii vee all kui peal tundev mees. CS kodulehele saad siit.

LEOPARDI NURRULAUL
Puurileopard Voodoo päästeti kolmekuusena endise omaniku käest, kes tal ka küüned maha lõikas. Nüüd on Voodoo enam kui 15-aastane, elab Cedar Cove’i varjupaigas ja lööb kõva häälega nurru. Rosetimustriga leopardid oskavad ka möirata, näuguda ja urahtada. Vabas looduses suudavad nad joosta 58 km tunnis, hüpata üle 6 m kõrguste takistuste ja teha kuni 3 m pikkuseid hüppeid. See leopardifoto siin on mu enda tehtud, Serengeti rahvuspargis Tansaanias.

PUNASED PANDAMÕMMIKUD
Need kolmenädalased hullavad mõmmikubeebid selles videos pole ei hiidpanda ega pesukaru lähisugulased. Looduses kohtab Hiina, Birma, Nepali ja India mägedes
2200–4800 m kõrgusel elavat ning ohustatud liikide hulka arvatud punast ehk väikest pandat harva. Teda salakütitakse ja tema kodumetsi lageraiutakse. Päeval magab tulikass puu otsas, alla tuleb pea ees! vaid öösel, et maiustada bambusevõrsete, puuviljade, õite, lindude, munade ja pisiimetajatega.

ÖÖBIKU LUMMAV LAKSUTAMINE
Eesti kõige tuntum, ja minu meelest ka ilusaima häälega laululind jõuab meile mai alguses, isaslind emast varem, ja siis kuuleb tema laksutamist päevalgi, hiljem ainult öösiti. Tasa jääb ta jaanipäeva paiku. Laulab ainult isa, ema teeb maapinnale pesa ja haub, poegi toidavad mõlemad. Aafrikasse talvituma lendavad nad augustis.

KULDNOKKADE TAEVATANTS
Nad moodustavad voogavaid kujundeid hetkega, täiuslikus sünkroonis, kiirusel kuni 40 km/h, mõnikord miljonist tiivulisest koosnevas parves. Muudab üks lind suunda või kiirust, teevad seda ka ülejäänud. Kuldnokkade taevatants murmuration kestab u 20 minutit. Ent mitte silmailuks, vaid kaitseks röövlindude eest, kes suurt parve rünnata ei julge.

TINGIMUSTETA ARMASTUSE IME
Hingepaitav lugu üheksa kuu vanusest põrsakesest Bentley, kellel diagnoositi meningiit ning anti ellujäämiseks lootust 10%. Loomake võitis surma, ent kaotas nägemise. “Et pimedale põrsakesele on loomakliiniku müra väga hirmutav, laulan ma talle iga päev siin käies rahustuseks ja lohutuseks ega jõua ära oodata, millal ta koju saab,” ütleb kaissupugevat Bentleyt tingimusteta armastav naine.

VABADUSE MAGUS MAITSE
Pull Bandit elas ketis kuni ta loomade varjupaigas esimest korda tõelist vabadust tunda sai. Milline rõõm tema seest välja krapsas ja tänulikkus oma päästja Christiani vastu valla pääses. Nüüd elab Bandit fondi Gut Aiderbichl loomade varjupaigas. Fondi rajaja Michael Aufhauseri sõnul ei ole loomad asjad, vaid empaatilised olendid, kes tunnevad valu samamoodi nagu meiegi.

TAIMED
OOTSIPALU ORU HIIGLASED
Põlvamaal Ootsipalu orus kasvab maailma kõrgeim harilik mänd, kel sihvakust 46,6 m. Ja temast vaid sadakond meetrit eemal sirgub Eesti kõrgeim puu – 48,6 m kõrgune harilik kuusk. Hiiglaste vanuseks arvatakse 140–160 aastat. Eesti kõige-kõigemaid puid tundev loodusemees Hendrik Relve ristis rekordpuud Ootsipalu oru hiiglasteks, sest nad kasvavad lohus, nende tipp aga ulatub sama kõrgele kui mitme ümbritseva puu oma. Loe siit lisa.

LILLEÕITE AVANEMISTANTS
Need aegluubis võtted õite avanemismüsteeriumist on lummav lugu looduse graatsiast ja kordumatusest. Iga õis on eriline. Iga õis hingab, tuksub ja puhkeb omamoodi. Maailma vanim lill, vesiroosi meenutav lillede esiema, avastati kümmekond aastat tagasi Hiinast. Vanuseks arvatakse daamil olevat 125 miljonit aastat.

INIMENE LOODUSE HÄVINGUKS
50 AASTAT HÄVITUSTÖÖD
Ülikurb video loomaliikide kahanemisest. Lõvi 110 000, nüüd 30 000. Leopard 80 600, nüüd 23 664. Tiiger 45 000, nüüd 3890. Jaaguar 60 000, nüüd 15 000. Šimpans
453 000, nüüd 172 700. Orangutan 230 000, nüüd 41 000. Gorilla 490 000, nüüd 100 000. Bonobo 350 000, nüüd 50 000. Inimkonna kasv 3,3 miljardit, nüüd 7,4 miljardit.

3 SEKUNDIT
Planeet Maa on 4,5 miljardit aastat vana, inimkond vaid 140 000 ehk me oleme siin elanud kõigest… 3 sekundit. Ent oleme selle 3 sekundiga suutnud hävitada ja reostada rohkem, kui keegi iial enne. Looma-, linnu- ja taimeliike, metsi, puhast õhku, vett, mulda. Ja ometi elame me paradiisis, planeedil, millel on elu. Prince Ea.

“INIMENE”
Steve Cuttsi teravmeelne animatsioon inimesest kui “looduse kroonist”. Steve Cutts on Londonis elav illustraator ja animaator, kelle talenti on kasutanud  UNESCO, The Gaia Foundation, Analogfolk jt. Ta on kaasa löönud ka sarja “The Simpsons” tegemistes. SC kodulehele saad siit.

PLASTIK TAPAB 
Maailmameres hulbib üle 5 triljoni plastikeseme. Igal aastal lisandub 8 miljonit tonni. Ookeanisodist on 90% plastik, mis mõrvab miljoneid mere- ja rannaelanikke. Ja kuna eritab toksilisi kemikaale, on mereandide näol ohtlik ka inimese tervisele. Siinsed videod on õõvastav pilt meie plastikulembusest ja hoolimatusest nende vastu, kellega me maailmamerd ja planeeti jagame.

KALAVÕRKUDESSE MÄSSUNUD KÜÜRVAALA TÄNUTANTS OMA PÄÄSTJAILE
SINA SELLISES VEES KÜLL UJUDA EI TAHAKS
JUST SELLISED PLASTIKUMÕRTSUKAD ME OLEME
JEFF BRIDGES: MILLAL SAI MEIST PLASTIKUÜHISKOND?

 
INIMENE LOODUSE HÜVANGUKS
LEONARDO DICAPRIO – näitleja, produtsent, ÜRO rahusaadik
“Kliimamuutus ei ole hüsteeria, vaid fakt,” kinnitas tuntud näitleja ÜRO Kliimakonverentsil 2014. aastal. Tema loodud fond Leonardo DiCaprio Foundation annetab aastas kümneid miljoneid dollareid väga erinevatel eesmärkidel Maa tuleviku, tema looduse ja liikide kaitsmiseks igal tasandil ja igal kontinendil.

ROBERT REDFORD – näitleja, režissöör, produtsent, keskkonnakaitsja
“Ma olen elukutselt näitleja, aga kutsumuselt looduskaitseaktivist,” ütleb suure hingega filantroop videos ÜRO Peaassambleel juunis 2015. Veel paneb ta südamele päästa maailm kliimamuutuse käest enne, kui on liiga hilja. Aastast 1975 osaleb Redford ka USA loodusvarade kaitse nõukogu Natrual Resources Defense Council tegemistes.

SEVERN CULLIS-SUZUKI – kirjanik ja keskkonnakaitsja
Tollal 12-aastase Kanada koolitüdruku kõne ÜRO Rio de Janeiro Keskkonna ja Arengu Konverentsil 1992. aastal liigutas paljusid. Täna, täiskasvanuna, kaitseb Severn endiselt looduse ja kultuuride püsimist erinevates organisatsioonides. Tema kodulehele saad siit.