piiride kompaja Jüri Muttika

Mõtlesin, et lähen kohtuma adrenaliinisõltlasega, avastasin enda vastas aga filosoofi. Ilusate mõtete, otsekoheste ütlemiste, vaimukate kildude ja uskumatu tahtejõuga mehe – Jüri Muttika. Teleekraanilt küll tuttav, ent kui palju me temast tegelikult teame?

kui kaks võrdub üks

“Julgus ületada ennast, vahel riskida, teha vigu, kukkuda ja uuesti püsti tõusta,” mõtisklesid kaks armast, säravat ja päikeselist inimest. Kaks uskumatu tahtejõuga loojahinge – Age Oks ja Toomas Edur – neli aastat tagasi ajakirja Üks esikaaneloos. See oli naerune, tore ja soe kohtumine seal Rahvusooperi ülakorrusel.

minu maailma parim isa

Isa, täna on üks sinu päevadest. Mitte sünnipäev… surmapäev. Täpselt 20 aastat tagasi kukkus maailm minu jaoks kokku, ehkki aru sain ma sellest alles hiljem. Sa olid ainult 65-aastane – liiga vara äraminemiseks. Ja mina 38 – liiga vara oma parimast sõbrast ilmajäämiseks… Õnneks vabanesid sa valust ja piinadest.

☼ahou-elamus indiaanilaagrist

Põlisrahvad tervendavad tseremooniate, palvete, laulude, pühade taimede ja iidse tarkusega ning teavad, et inimene on seotud loodusega, Maaga, planeetidega. Kohtusin Lendava Kotkaga esmakordselt seitse aastat tagasi. Ja ta oli veel ehtsam, kui olin osanud päris-indiaanlast endale ette kujutada.

☼Arvo Pärt – üks minu lemmikmehi

Istun Niguliste kirikus ja lahistan nutta. Vaikselt ja lohutamatult. Õnneks ei sega ma kedagi ja keegi ei sega ka mind. Istun pingireas üksinda. On 1996. aasta aprill. Filharmoonia Kammerkoor teeb proovi Pärdi “Kanon pokajaneni“ maailma esiettekandeks.