☼Arvo Pärt – üks minu lemmikmehi

Istun Niguliste kirikus ja lahistan nutta. Vaikselt ja lohutamatult. Õnneks ei sega ma kedagi ja keegi ei sega ka mind. Istun pingireas üksinda. On 1996. aasta aprill. Filharmoonia Kammerkoor teeb proovi Pärdi “Kanon pokajaneni“ maailma esiettekandeks.