Helid suudavad vaigistada meelt, rahustada
emotsioone, tervendada keha ja nihutada paigast isegi kivimürakaid – nii võimsad on need nähtamatud lained. Koos heliga moel või teisel võnkumine on hingamise kõrval üks lihtsamaid meditatsioone, mis suudab su tänu ajulainete sageduse aeglustumisele viia meditatiivsesse vaikusesse, kus hakkad kuulma iseennast. Jätka lugemist
Kärt Johanson on minu jaoks nii Eestimaa.
Just selline Eestimaa, kes mulle armas: hooliv,
tundliku hingega, soe, südamlik, naerune, naiselikult südametark… suure pildi nägemise oskusest, loojahingest ja loodusearmastusest rääkimata. Jätka lugemist
“Kas elurõõm ajas sind üles, küsis ema, kui ma talle ühel varahommikul helistasin. Ma pean saama pähetulnud mõtteid jagada kohe, aga Jalmarit ei raatsinud äratada,” naerab ansambli Trad.Attack! torupillimängija, laulja, mänedžer ja “mootor” Sandra Vabarna. Me kohtusime Eesti rahva muuseumis, tänavuse talve vist ühel kõige kargemal ja päikesekuldsemal päeval. Jätka lugemist
Ta on Eesti üks andekamaid noori lugudekirjutajaid, lauljaid ja muusikuid, kelle kohta kriitikuil jagub vaid kiidusõnu stiilis fantastiline hääl, suurepärane lavakarisma, eriliselt hea esineja, tulevane megastaar. Kes ta on, mida tunneb, millest mõtleb? Saage tuttavaks – see noor naine on Iiris Vesik (21). Mu intervjuu ülilahedalt mõtleva Iirisega ilmus ajakirja Üks 2012. aasta oktoobri-novembri numbris. Jätka lugemist
Aina kuulan ja ümisen kaasa… No lihtsalt nii ilus on…
Leidis laps kord linnupesa rauge.
Pesa poole sirutas ta käe.
Samal hetkel ligidalt või kaugelt
kostus kõrvu kummaline hääl. Jätka lugemist
Istun Niguliste kirikus ja lahistan nutta. Vaikselt ja lohutamatult. Õnneks ei sega ma kedagi ja keegi ei sega ka mind. Istun pingireas üksinda. On 1996. aasta aprill. Filharmoonia Kammerkoor teeb proovi Pärdi “Kanon pokajaneni“ maailma esiettekandeks. Jätka lugemist
MAKARIKA MAAILMAD: NÄHTAVAD&NÄHTAMATUD 