kehafaktid

foto: internet.
Siit lehelt leiad põnevaid fakte meie keha ja tema toimimise kohta. Poetan neid juurde ühtepuhku, nii et käi ikka aeg-ajalt uusi noppimas!

 

 

 

RAKUD 
Kehas arvatakse olevat umbes 50 triljonit rakku, mis pidevalt hävivad ja uuenevad. Lümfisõlmed teevad päevas kahjutuks umbes 1 miljard rakku. Baktereid on organismis kaks korda rohkem kui rakke.

Kõikide kudede rakud vahetuvad elu jooksul sadu kordi, järelikult on tervistumise võimalused kõigile loodus poolt tagatud. /Dr Riina Raudsik/

Organismis on kaks korda rohkem baktereid kui rakke, aga inimene elab! Tavaliselt ei tee mitte pisikud haigeks, vaid eluviis. Pisikute arutu tapmine ei hoia kedagi tervena, pigem vastupidi. /Dr Riina Raudsik/

Keha taastab ja uuendab end niisuguses tempos: mao limaskest – 5 päeva,
maks – 1,5 kuud, DNA – 2 kuud, luud – 3 kuud, veri – 4 kuud, aju ja nahk – 1 aasta.
/Underground Health Reporter/


AJU & NÄRVISÜSTEEM
Ajus on infot 5,5 petabaiti
ehk 3 miljonit tundi videomaterjali ehk 300 aastat vahetpidamatut vaatamist. /Tatjana Tšernigovskaja/

 Ehkki aju kaal moodustab kogu keha kaalust vaid u 2%, kasutab see 20–30% energia ja kalorite kogusest, mida tarbid.

 Ajus on 100 miljardit ajurakku, mis omakorda on sünapside kaudu seotud 10 000 teise ajurakuga.

 Aju üks vanimaid ja seega ka primitiivsem osa on limbiline süsteem, millega on seotud emotsioonid.

Alateadvus on keha toimimist mõjutav vanem aju osa, teadliku ehk uue aju all paiknev aju. Alateadvust nimetatakse ka emotsionaalseks ajuks, sest emotsioonid on just selle ajuosaga seotud. /Dr Riina Raudsik/

Ühtegi tunnet ei tuleks tunda üle 90 sekundi. Et seda mitte juurde toota. Muidu ketrad seda tunnet päevi… kuni sellest saab sinu tuju… sinu tujust sinu temperament… sinu temperamendist sinu iseloom, mida sa enda kohta teistele jutustad ja lõpuks ise ka uskuma jääd. /Eva Kuusk/

Täiskasvanu kehas on närve kokku umbes 75 km.

• Ajulained:
14 Hz – beetalained, meie aju tavarütm, ärkvel erutusseisund. Sellel sagedusel teeme me oma igapäevatoimetusi, räägime, vestleme, loeme, töötame.
8–13 Hz – alfalained, meditatiivne seisund, ärkvel lõdvestusseisund. Sellel sagedusel oleme lõõgastunud, vaatame näiteks päikeseloojangut või unistame millestki.
4–7 Hz – teetalained, pinnapealne uni. Sellel sagedusel oleme ärkvel, samas sügavalt lõõgastunud. See on väga sügava meditatsiooni seisund, muutunud teadvuse seisund, mis võimaldab meil saada ühendust nii alateadvuse kui üliteadvusega.
0,5–3 Hz – deltalained, sügav uni.


SÜDA & VERI
Veri, too vedel sidekude, moodustab inimese kehast 6–8%. Veri sisaldab vett umbes 80%. Ühe ringkäigu tegemiseks kehas kulub tal umbes 1 minut. Normaalse kehakaaluga naises on seda 4 l, mehes 5 l ja enam.

Organism hoiab vere pH-d stabliilselt aluselisena vahemikus 7,36–7,42.

Süda pumpab verd läbi keha kiirusega u 5 liitrit minutis ning tuksub puhkeolekus
60–80 lööki minutis.

Mis veregrupp kellelgi on – 0 (I), A (II), B (III) või AB (IV) – otsustavad kaks pärilikult määratud punalibledel asuvat antigeeni. Eestimaalaste hulgas on kõige sagedamini
A reesuspositiivse, kõige harvem AB reesusnegatiivse veregrupi omanikke.

 Ainsad kehaosad, milles pole veresooni, on silmade sarvkest, juuksed, hambavaap, küüned ja nahapinnal olevad surnud naharakud.

Normaalne pulss on sujuv, ühtlane ja tugev ning lööb 4–5 korda ühe hingetõmbe jooksul. /Rene Bürkland/


SIDEKUDE

Sidekude vahendab kehas infot kiirusega 120 meetrit/sekundis.
/Laurier-Pierre Desjardins/

Kiuline sidekude koosneb 90% elastsest ja tugevast kollageenivalgust. Kollageenikiududest koosnevad ka luud, mille teevad tugevaks kiudude külge kleepunud mineraalsoolade molekulid. /Laurier-Pierre Desjardins/


HORMOONID
Eks hormoonide lugu ole muidugi tunduvalt keerulisem ja nimekiri tunduvalt pikem, kui siinne lühiülevaade.
adrenaliin – võitle-või-põgene hormoon. Aitab kehal stressiolukorras ohuga toime tulla. Kohates midagi hirmutavat, hakkab organism tootma adrenaliini, mis kutsub omakorda esile stressihormoonide noradrenaliini ja kortisooli taseme tõusu. Need kolm hormooni kiirendavad mõtlemist ja transpordivad lihastesse energiat, et inimesel oleks jaksu võidelda või põgeneda.
DHEA ehk dehüdroepiandrosteroon – kasvuhormoon.
dopamiin – sihikindluse hormoon. On seotud mõnu- ja rahuldustundega ning vallandub ajus siis, kui kogetakse midagi uut ja erutavat.
endorfiin – omamoodi oopiumiks peetav hormoon. Lubab õnneuimas hõljuda.
insuliin – reguleerib veresuhkru taset ja vastutab energiavahetuse eest.
kortisool – tähtsaim stressihormoon. Tõstab veresuhkrutaset ning suurendab glükoosi sünteesi ja ladestumist maksas. On vajalik organismi kaitseks stressi puhul. Ületootmine põhjustab kurnatust ja sisemisi pingeid.
leptiin – energia kulutamise hormoon. Surub maha söögiisu ja annab ajule signaali, et kõht on täis.
melatoniin – pimedusehormoon. Seda eritab põhiliselt käbinääre ehk käbikeha ehk epifüüs. R
eguleerib biorütme, vastutab bioloogilise ööpäevarütmi eest, selle vähesus võib põhjustada kurnatust.
oksütotsiin – mõnu-, rahu- ja heaoluhormoon. Vallandub näiteks lapse imetamisel ja ka orgasmi korral.
progesteroon – viljakus-, 
ka masendus- ja nn kollakehahormoon. Selle liig võib põhjustada meeleolulangust ja soodustada depressiooni.
prolaktiin – ajuripatsi suguhormoon. Naise organismis on seda raseduse ajal ja sünnituse järel tavalisest rohkem, et naisel tekiks rinnapiim.
serotoniin – õnnehormoon. Mõjutab meeleolu, und ja söömist. Suurt serotoniinihulka seostatakse heaolutundega, vähesus põhjustab unetust, emotsionaalset pinget ja agressiivsust. Valmistatakse käbinäärmes ja seda ergutab päikesevalgus, ka küünlaleek.
testosteroon – meessuguhormoon, ka lõbu- ja kirehormoon. Selle kõrge tase tõstab nii meestel kui naistel seksihimu.
östrogeen – naissuguhormoon, ka rõõmuhormoon. Sel on oluline roll naise naha prinkuse, limaskestade, juuste ja luude ainevahetuses, on ka põletikuvastase toimega. Kõiki tugevalt põletikuvastaseid hormoone sünteesib organism
kolesteroolist.

Maks toodab kolesterooli, mis on tähtsaim põletikuvastane aine. Kolesterool pole rasv, vaid sterool. Kolesteroolist sünteesib organism kõiki hormoone, mis on tugevad põletikuvastased ained. Kolesterooli langetamine ravimitega tõstab selle sünteesi veelgi. /Dr Riina Raudsik/

Mõte käivitab kehas biokeemilise protsessi, et käes on SOS-olukord. Neurotransmitterid ja peptiidid transporditakse hormoone tootvatesse keskustesse nagu kilpnäärmesse, harknäärmesse, neerupealistesse, mis asuvad seepeale nõristama adrenaliini, kortisooli ja muid hormoone. Süda hakkab peksma, vererõhk ja veresuhkru tase tõusevad, lihased lähevad pingesse – sa valmistud võitlema või põgenema. /Eva Kuusk/


MUU
Nahk oma 1,5–2 m2 pindalaga on inimorganismi suurim ning oma pea 10 kiloga
/nahk koos naha aluskoega/ ka kõige raskem elund. Vastavalt naha väga erinevatele ülesannetele on ka selle ehitus väga keeruline. Anatoomiliselt jaguneb nahk kolmeks kihiks: sarvrakkudega kaetud ja kaitsev epidermis, seejärel dermis, milles jooksevad veri ja lümf ning kõige sügavamal nahaaluskude subcutis, mis salvestab rasva kujul eelkõige energiat ja soojust.

Inimese kehas on u 700 lihast ja 400 liigest. Lihasmass moodustab kehakaalust umbes 40%. Kui inimene ei tegele tervisespordiga, väheneb 50. eluaastateks skeletilihaste kaal 40%. Kui inimene ei liigu piisavalt – s.t kaks-kolm korda nädalas vähemalt 1 tund – väheneb lihasmass 60. eluaastateks u 40%.
/spordiarst Gunnar Männik/

Kes tahab kaua noor ja kortsuvaba püsida, joogu vett, sest vananemine, mitte ainult naha oma, tähendab organismi kroonilist janu. Dehüdreeritud organismil võtab 3 kuud veejoomist, et kõik rakud uuesti veega täituksid.
/Laurier-Pierre Desjardins/

 Organismi sisekeskkond on kergelt soolane ehk 0,9%. Seepärast peaks ka vesi, mida joome, olema õige soolasusega ehk 0,9%. /Dr Riina Raudsik/

 Meil on kolm diafragmat ehk vahelihast – keha sees põiki olevat lihaselis-kõõluselist struktuuri. Vahelihas on ka vaagnapõhi, samuti väikeaju kattev kolmekihiline sidekude. Viimatinimetatud kaks väiksemat liiguvad hingamisel suure diafragmaga ühes rütmis. /Laurier-Pierre Desjardins/

Inimkehas on kümneid tuhandeid tšakraid, mida ühendab omavahel üle 72 000 energiakanali ehk naadi.