Eesti haldjad: Näkk

myst-original-nakkNäkk on üks üheksast Eesti müütilisest olendist,
kelle välimus, iseloom, käitumine, elupaik, tahtmised
ning müstilised oskused ja peidetud anded on juurtega
Eesti folklooris. Oled sinagi ehk Näkk?

 

Lugu üheksast Eesti haldjast ja põnevast Haldjatestist loe siit.

JUURED EESTI FOLKLOORIS. Näkk kuulub jõe- ja järvehaldjate hulka, kes näitavad end reeglina noore naise kujul, ülakeha paljas, jalgade asemel kalasaba.

VÄLIMUS. Ta näeb välja kui sale noor naine väga pikkade, sirgete ja tumedate juustega, mis katavad üleni selja. Nägu on tal kaunis, suurte igatsevate silmade, väikese nina ja meelate huultega. Näoilme veidi kurblik, samas peibutav ja kutsuv. Käed on Näkil graatsilised ja peenikesed. Sõrmed pikad ja näiliselt haprad, tegelikult aga väga tugevad. Nendega suudab ta haarata keda tahes. Veest paistab enamasti välja vaid Näki ülakeha. Keha esipool näeb välja kui veatu ja harmooniline naisekeha, heleda ja õrna nahaga. Kui aga juuste alt peaks paljastuma selg, on seal inimnaha asemel kalasoomused. Keha alaosas, mis tavaliselt veest ei paista, on jalgade asemel soomustega kaetud kalasaba.

myst-original-nakk

SEOTUS KESKKONNAGA. Näkki võib kohata kõigis mageveekogudes, mis on piisavalt suured, et talle eluruumi pakkuda. Tavaliselt elab ühes järves vaid üks Näkk. Pikas jões võivad aga jõe erinevates osades elada erinevad Näkid.

ISELOOM. Talle meeldib suhelda ja uute kontaktide loomiseks ringi liikuda. Ta on uudishimulik ning kohe, kui märkab kusagil veekogu lähistel või vees mõnd inimest, tekib temas soov lähemat tutvust teha. Samas pole ta reeglina pealetükkiv ning eksponeerib end pigem nii, et äratab väljavalitus huvi lähenemiskatseteks. Edevusest Näkil puudu ei tule. Ta seab end kusagile nähtavale kohale ja jääb ootele. Ta lausa naudib seda, kui teda jälgitakse ja ta on tähelepanu keskpunktis.

Kui esmane kontakt loodud, ei jää ta ootama, mida vastaspool teha tahab, vaid hakkab kehtestama omi mängureegleid. Näiliselt paindliku ja järeleandlikuna asub ta suhtlema. Ta suudab end kehtestada üliosavalt ning panna partneri oma soovide järgi tegutsema. Kui too ta soovidele siiski ei allu, tegutseb Näkk kiiresti ja otsustavalt. Katkestab kas suhtlemise ja kaob kähku või vihastab ja valab oma viha kohe välja. Siis käitub ta tihti jämedalt ja solvavalt, kaotab pikaks ajaks tuju või mossitab. Ta ei suuda mõelda millelegi muule, kui nurjunud lähenemiskatsele ning nähes uut võimalust, laseb selle kas käest või läheb ja valab pahaaimamatu inimese oma halva tujuga üle.

ISELOOMU TUGEVUSED JA NÕRKUSED. Näki iseloomu tugevusteks on enesekindlus, hea kontaktiloomise ja suhtlemisvõime ning oskus ennast kehtestada. Peamisteks nõrkusteks tujukus, ohjeldamatus, hoolimatus partneri suhtes ning võimetus negatiivsetest emotsioonidest välja pääseda.

KÄITUMINE. Teda võib kohata mõnikord päevasel ajal. Siis istub ta liikumatuna veealusel kivil poolest saadik vees. Tõenäolisemalt võib teda kohata siiski öösiti, kui paistmas kuu. Siis ujub ta vaikses vees tüüpiliselt rahulike, sujuvate liigutustega. Mõnikord, udustel hommikutel või õhtutel, äratab ta tähelepanu sellega, et kammib sujuvate ja aeglaste liigutustega kiirustamata oma pikki juukseid.

Eriti aktiivne on ta suvise pööripäeva ehk jaanipäeva paiku. Siis võib ta üleni veest välja tulla ja muunduda kauniks malbeks tütarlapseks, kes poetab end piduliste sekka ja naudib rohket tähelepanu, mis talle osaks saab. Ta oskab hästi tantsida, on seltskondlik ja lõbus. Kuid tema ainus eesmärk on leida keegi, kes täielikult ta võludele alluks. Sellise inimese meelitab ta oma koduse veekogu juurde ja kui võimalik, viib endaga vette kaasa. Tema hääl on suhtlemist alustades alati vaikne ja meeldiv. Ta oskab hästi lugusid vesta. Kõneldes nihutab ta end vestluskaaslasele märkamatult lähemale ja põimib meeleldi käed ta kaela ümber. Kui aga näeb, et tema soovidele ei alluta, muutub ta hääl valjuks, teravaks ja kalgiks ning võib minna üle kriiskamiseks. Käed, mis olid enne õrnalt embamas, hoiavad nüüd partnerit tangidena kinni ja püüavad teda vägisi kaasa viia. Sellises seisundis võib Näkk ka äärmiselt valusalt küünistada ja näpistada.

OSKUSED /OSALT MÜSTILISED/. Näkk võib ujuda väsimatult ja lõputult nii vee peal kui all. Ujumiskiirus on tal vajadusel hämmastav. Üks tema peibutusviise on laulmine. Seda teeb ta siis, kui nähtavus on äärmiselt halb nagu kottpimedal ööl või kui vee kohale on laskunud läbitungimatu udu. Ta ümiseb siis sõnadeta ja vaevukuuldavalt, samas kaunilt, kütkestavalt ja salapäraselt. See, kes teda laulmas kuuleb, tahab tingimata teada, kes too laulja on ja kus ta asub. Lauldes ei näita Näkk end aga kunagi, vaid eemaldub, kui vahemaa liiga väikeseks hakkab jääma. Vahel võib ta laulda ka nii, et see kuuldub inimkõrvale jõe- või ojavulinana. Kuid erinevalt loodusliku jõe vulinast on see heli nii meeldiv, et jäädakse täiesti selle vangi. Näkk võib end moondada ka kalaks, kes selges vees hästi näha on ning oma suuruse ja värviiluga üllatab. Tema omapäraks on see, et tal pole mitte kaks, vaid kolm silma. Ta võib võtta ka veelinnu kuju. Sarnaneda näiteks üleni valge luigega, kes sirutab kaela igatsevalt taeva poole ja lehvitab tiibu, kuid ei tõuse kunagi lendu, hoides end vaatajast alati parajas kauguses.

Jutt: Hendrik Relve
Joonistus: Britt Samoson
EAS-i turismiarenduskeskuse loal

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s