☼inimaju 11 imeomadust

Inimese aju on võimsaim kompuuter maamunal –
pealegi on tal võimed, mida pole olemas ka kõige vingemal arvutil. Aju infomaht on 5,5 petabaiti! See võrdub 300 aasta videode ühtejutti vaatamisega. Aju teeb iseseisvaid otsuseid, ja seda 30 sekundit enne, kui inimesele kohale jõuab. Kes aga tahab kaua elada, see ragistagu ajusid mõnuga.

 

Neurolingvist ja -semiootik TATJANA TŠERNIGOVSKAJA on filoloogia- ja bioloogiadoktor, professor ning Peterburi riikliku ülikooli kognitiivsete uuringute laboratooriumi juhataja, kes tegeleb aju, teadvuse ja alateadvuse, psüühika ja tehisintellektiga. See naine on puhas kuld! Siin käputäis tema mõtteid.

1 Aju pole mitte üksnes neuronite võrgustik, vaid võrgustike võrgustike võrgustik.
Ajus on infot 5,5 petabaiti ehk 3 miljonit tundi videomaterjali ehk 300 aastat vahetpidamatut vaatamist. /1 petabait=1024 terabaiti, 1 terabait=1024 gigabaiti,
1 gigabait=1024 megabaiti/. 

2 Me vaatame silmadega, aga näeme ajuga.

3 Aju teeb otsuse 30 sekundit enne, kui inimene seda teadvustab. Ja ajutegevuse jaoks on 30 sekundit tohutu ajahulk. Kes siis lõppkokkuvõttes otsustab, inimene või tema aju?

4 Aju – see on uskumatult võimas asi, mida me eksikombel miskipärast “minu ajuks“ kutsume, ehkki meil pole selleks absoluutselt mitte mingisugust alust.

5 See, et aju asub koljus, ei anna õigust nimetada teda “minu omaks“. Ta on meist võrreldamatult võimsam. Jah, aju ja sina olete erinevad. Inimesel ei ole võimu aju üle, sest see teeb otsuseid iseseisvalt. Mõistus mängib meile aga ühe triki – aju teeb otsused, ja üldse kõik, ise, aga saadab inimesele signaali: rahune maha, kõike tegid sina, otsustasid sina.

6 Peaga tuleb tööd teha – see päästab aju. Mida rohkem teda töös hoida, seda kauem ta kestab. Targad elavad kaua.

7 Avastada ja leiutada ei ole võimalik plaani järgi. Tõsi, on üks oluline lisandus – avastused tulevad sellisesse mõistusesse, mis on ette valmistatud. Mendelejevi tabel ei ilmunud vaimusilmas mitte tema köögitüdrukule. Mendelejev töötas selle kallal kaua, aju mõtles edasi ja lihtsalt “sähvatas“ unes. Ma ütlen selle kohta nii: Mendelejevi tabelil sai kogu loost villand ja nii ta otsustaski end oma täies ilus Mendelejevile ilmutada.

8 On olemas mõistus, on olemas intellekt, mis on midagi muud kui mõistus ja on olemas selline väheuuritud asi nagu tarkus – oskus mitte pinnapealselt, vaid sügavuti näha maailma ja võtta sealt infot, mis on tõeliselt oluline.

9 Ajul on keha: kõrvad, käed, jalad, nahk – ta mäletab huulepulga maitset, ta mäletab, mida tähendab “peopesa sügeleb“. Keha on tema lahutamatu osa. Arvutil niisugust keha pole. 

10 Me sünnime kõige võimsama kompuutriga. Aga temasse on vaja installeerida programme. Mingisugused seal juba on, aga midagi on vaja juurde lisada. Ja seda teete te kogu elu kuni surmani. Aju ketrab kogu aeg – te ju kogu aeg muutute, häälestute ümber.

11 Aju petab meid. Tuletage meelde hallutsinatsioone. Inimest, kes neid näeb, pole võimalik veenda vastupidises. Tema jaoks on need sama reaalsed, nagu minu jaoks veeklaas selle laua peal. Aju ajab tal pea segamini, andes sensoorset infot, et hallutsinatsioon on reaalne. Nii et mis alus on meil arvata, et see, mis praegu toimub, leiab aset tegelikkuses, mitte aga meie hallutsinatsioonis?

Tatjana Tšernigovskaja koduleht.

Kes vähegi vene keelt mõistab, vaadaku ja kuulaku videosid selle targa naise loengute või intervjuudega. Oskust rääkida keerulistest asjadest arusaadavalt ja mõnusalt on vähestel. Puhas kuld, ma ütlen, puhas kuld!

Loe juurde:
Norman Doidge – Muutuv aju, Pilgrim 2014
John Medina – Aju toimimise reeglid, Tänapäev 2014

Allikas: Библиотекa ”Главная мысль”