talv maitseb magusalt

Päikeseenergiast pakatav ja ema tehtud päristoit on nektar, mis hoiab pere koos ja lapsed terved. Kuidas täpselt, õpetab iidne ajurveedatarkus. Neile, kes kahtlevad, kas soojast Indiast põlvnev ajurveeda jahedasse Eestisse sobib, olgu öeldud, et ajurveeda on vanaemade universaalne tarkus, mis päritud looduse järgi elanud esivanemailt.


“Loodusseadused toimivad kõikjal – riigist, rahvusest, vanusest, soost olenemata. Sellel nii-öelda looduse matemaatikal on elemendid, millest ühes keskkonnas võimenduvad ühed, teises teised, ent mille sisu ei muutu. Muutub vaid nende omavaheline tasakaal,”
kostab paarikümneaastase ajurveedakogemusega
KAJA KEIL kahtlejaile rahustuseks.

Mu lugu nii olemuselt kui välimuselt haldjaliku Kajaga ajurveedatarkusest ilmus aastal 2018 ajakirja EMA talvenumbris. Nüüdseks olen ma käinud kahes, kevadises ja sügiseses, Kaja korraldatud ajurveeda puhastuslaagris ning mõnulenud korduvalt Kaja juhendatud jooga nidraa ehk joogaliku lõdvestuse õhtupraktikal. Ja mul lihtsalt ei saa Kajast küll.

Ajurveedahaldjas Kaja.


MEMME MUSI EHK IMMUUNSUSE VÕLUVÄGI

Ajurveeda aluseks olevates iidsetes veedalikes tekstides räägitakse, et

kui enne sündi on laps emaga seotud nähtava nabanööri,
siis kuuenda-seitsmenda eluaastani nähtamatu nabanööri kaudu.
Alles sealtpeale muutub tähtsaks isa roll.

Ema lähedus, hoolitsus, armastus, mis ei oota vastutänu, on nektar lapse hingele, ja ka immuunsusele. “Kui laps läheb lasteaeda või kooli, kaasas midagigi, mida ema on tema jaoks valmistanud, on see tõeline armastusepall. Olgu tegu või tavalise võileivaga,” tõdeb Kaja. “Põlistest tarkustest on teada, et

pere, kus ema süüa teeb, on harmoonilisem ja tervem. Ema on justkui tsement, mis hoiab pere läbi toidutegemise koos.

Laste põhiline toit peakski olema värske ja ema tehtu, mitte plastkarbis või purgis suvalise inimese valmistatu.”

Ning hommikuks, iseäranis talvel, kindlasti pudru, mille keetmine käib kähku ja tuunimiseks tohutult võimalusi. Odrajahupudru saab valmis minutiga, helvestest või paremaks seedimiseks üleöö leotatud teraviljadest keedetu ei võta samuti kaua aega. Külmkapist haaratud jogurt või kokkusuristatud smuuti, eriti kui selles on banaan ja piim, ei sobi üldse, sest neist kahest tekib juust, mida on väga raske seedia.

Memme musi on ka ema kalli, pai, huvi, kuidas lapsel päev läks, õhtune kooskokkamine, head-ööd jalamassaaž, mandlimeditatsioon – poetad hommikul mandlid külma vette, õhtul kurnad, valad korraks kuuma vee peale ja siis lüdite neil koos koore maha, sest seda on raske seedida ja mandlid pritsitud taimemürkidega. Peotäis hommikuseks kaasavõtmiseks ongi olemas!

Kaja 2017. aastal ilmunud ajurveedatarkuste ja -retseptidega raamat võiks olla igas kodus.


AASTAAJAD EHK LUGEDES LOODUSE RAAMATUT
Ajurveeda on raamatu “Elu maitsed. Praktiline ajurveeda” autori sõnul hästi lihtne ja loogiline. “Talvel kustutatakse õues tuli ära, et me saaksime pöörduda sissepoole, aja maha võtta. See on nagu aastaaegade öö. Mis toimub aga magades? Taastumine ja patareide laadimine. Talv on mõeldud nii loodusele kui inimesele puhkuseks ja et meil seda kergem teha oleks, lastaksegi tuled kustu,” naerab Kaja.

Loodus näitab ette sedagi, mida mis aastaajal süüa. Talvel on vaja magusat maitset, ent mitte suhkru ja kreemikoogi, vaid juur- ja teraviljade oma. Magus on tegelikult ainus maitse, mis meid päriselt toidab. Magus on ka emapiim. Kevade maitse on mõru ja terav, mis puhastab keha talvel kogutud raskusest ja mida leiab võililles, esimeses rabarberis, redises. Suvi maitseb mõrult, kootavalt ja magusalt – need maitsed jahutavad. Päike on kõrgel ja loodus annab valgust poole ööni, ent soojusega kogume endasse ka liigset kuumust. Kui see sisse jääb, siis neil, kel palju õhu elementi, võivad valutama hakata liigesed. Kellel palju tule elementi, ilmuvad kõrvetised. Talveks aitavad kehasse soojust koguda sügise hapu ja soolane maitse.

Individualistidest toiduaineid – värskeid puuvilju, marju ja toormahlu ning piima tuleb aastaajast sõltumata süüa iseseisva toidukorrana. Külm pakimipiim toidu kõrvale on üks hullemaid asju, mis üldse saab olla.


SÖÖMISE KUNST EHK MEIE PÄRISÄPID
Ajurveedas pole tähtis mitte ainult see, mida mis aastaajal süüa, vaid ka kuidas. Söömisele pühendatud aeg on ülioluline, sest

kõik see, mis ei ole meie, saab söömisega meieks.
Tahket toitu tuleks juua, vedelat toitu süüa, igat ampsu nautida ning kasutada söömisel oma viit tunnetusvahendit:
maitsmist, haistmist, nägemist, kuulmist, puudutamist.

“Neid kutsun ma pärisäppideks, mida pole võimalik asendada ühegi IT-äpiga. Just selsamal põhjusel on ääretult tähtis kodune värske toit ja perega koos kokkamine. Ise süüa tehes on töös kõik pärisäpid, sa puudutad toitu, oled maitsete ja lõhnade sees. Tänu sellele hakkab seedimine pihta juba enne lauda istumist, mis omakorda tähendab, et toit on paremini omastatav – sa oled ju see, mida sa seedid, mitte see, mida sööd – ning kõhtki saab palju vähemast täis.”

Rändaja, inspireerija, hoidja.

Kaja lisab, et söögitegemine ei tohiks võtta üle 15–20 minuti. See on täiesti korraldatav, kui toidutegemise logistika ehk vähima pingutuse seadus paigas on. Näiteks nii: pesed juurikad puhtaks, tõmbad neist juustu- või koorimisnoaga õhukesed laastud, paned selitatud või ghee pannile, laastud peale, peoga vürtsi, kahe kahvliga segamini ning tervislik, maitsev ja võimalikult vähe töödeldud toit ongi kümne minutiga valmis. Ja see on värske.

Eluenergia praana hakkab toidust kaduma 4 tundi pärast valmimist, purgi- või plastkarbitoidus pole seda ollagi, üleöö seisnud toit – eriti üles soojendatuna, täidab küll kõhtu, ent on jääk ja väga raske seedida.

Gaasid, puhitused, raskustunne, iiveldus, kõrvetised, väsimus pärast sööki on märk, et midagi on valesti. Toit peaks olema kütuseks, mis annab, mitte ei võta energiat. Jah, ideaalini jõuda pole kerge, ent iga ema võiks püüelda selle poole, et laps saaks kodus iga päev ema tehtud värsket sooja toitu, sest selles on tervis ja memme musi.

Nadi sodhana vahelduva ninasõõrme hingamine.


HOMMIKUSED TERVISERITUAALID
Ajurveedas on hommik justkui uue elu algus. Pärast tualetis käimist puhasta keel, pese hambad ja joo sooja vett. Selle püha kolmiku tegematajätmine on sama hea, kui süüa puhast toitu eelmisest õhtust pesemata taldrikult.

• Keelepuhastus ja hambapesu. Olulised tegevused mitte ainult tervisele – et sa öö jooksul keelele kogunenud jääke alla ei neelaks, vaid ka maitsemeelele, sest maitse on keelel mitte toidus. Hambaharja, isegi niisugust, millel keelepuhastaja, ära kasuta, sest plastik surub katu veelgi sügavamale. Ka ei saa plastmassi kunagi korralikult puhtaks. Keelt puhasta spetsiaalse roostevaba keelekaabitsaga.

• Tass sooja või kuuma vett. Vesi peab lonksamiseks olema toasoojast soojem ja keedetud, mis lisab talle seedetuld agnit. Miks soe? Kaja toob võrdluseks nõudepesu. Soe vesi uhab rasvad-šlakid minema, külm hangutab. Soe lõdvestab ja puhastab seedesüsteemi, külm ahendab. Kui tahad, võid vette poetada viilu ingverit või lõigu leebet laimi, mitte äkilist sidrunit, sest laimi seedimisjärgne maitse rakutasandil on magus, sidrunil hapu. Ka veidi mett, misjuhul ei tohi vesi olla üle 40 kraadi. Teesoe vesi võiks termosega kaasas olla iga päev.

• Massaaž sooja seesamiõliga ja dušš. Seesamiõli soojendab, imeb mürgid välja, toidab nahka ja annab energeetilise kaitse. Hõõru keha soojendatud seesamiõliga sisse, mine sooja dušši alla ja ära end pärast jaheda veega üle uha. Kui lapsel on uinuda raske, masseeri voodiserval sooja seesamiõliga ta jalataldu. Jalataldadel on kogu keha kaart ning massaaž on armastuse avaldus.

• Pisikene pranajaama ehk nadi sodhana ehk vahelduva ninasõõrme hingamine. Joogast tuntud vahelduva ninasõõrme hingamine võtab aega vaid kolm-viis minutit, ent kasu toob kuhjaga: maandab, rahustab närvisüsteemi, vähendab stressi ja ärevust, parandab mälu ja keskendumisvõimet, võib aidata leevendada peavalu, tasakaalustab füüsilist keha, mõtteid ja emotsioone. Et ninasõõrmed on ühendatud pea vastaspool asuva ajupoolkeraga, tasakaalustab hingamine läbi vahelduvate sõõrmete ka paremat ja vasemat ajupoolkera ning autonoomset närvisüsteemi. Kui praktiseerida seda korrapäraselt mõni kuu, puhastuvad ka peenkeha energiakanalid naadid. Seda pranajaamat tasub teha nii hommikuti kui õhtuti enne magamaminemist.

Istu mugavalt sirge seljaga. Kõverda parema käe nimetis- ja keskmine sõrm peopessa, tõsta pöial parema ninasõõrme, neljas ja väike sõrm vasaku sõõrme kohale. Vasak käsi puhaku mugavalt süles. Sule silmad ja hinga mõned korrad rahulikult läbi mõlema ninasõõrme, lõpetades väljahingamisega. Siis vajuta pöidlaga kinni parem ninasõõre ja hinga sisse ainult läbi vasaku sõõrme. Sissehingamise lõpus vajuta neljanda ja väikese sõrmega kinni vasak sõõre, tõstes samal ajal pöidla paremalt sõõrmelt, et saaksid välja hingata paremast sõõrmest. Siis, sõrmed samas asendis, hinga sisse läbi parema sõõrme. Sissehingamise lõpus sule pöidlaga parem sõõre, tõsta neljas ja väike sõrm vasakult sõõrmelt ja hinga välja vasakust sõõrmest. Ongi üks ring tehtud. Jätka samamoodi ning lõpeta harjutus sissehingamisega ja jää kinnisilmi natukeseks istuma ja harjutuse mõju tunnetama. 

Ehkki lugedes võib tunduda seda pranajaamat keeruline teha, on asi tegelikult lihtne ja omamoodi mediteeriva rütmiga. Ära ehmata, kui sul üks ninasõõre teisest rohkem kinni on. See on normaalne, sest me hingamegi umbes 1,5 tundi rohkem läbi ühe ninasõõrme ja siis lülitume ümber teisele sõõrmele. 

• Nina vooderdamine. Pista väike sõrm gheesse või sooja seesamiõlisse ja hõõru ninasõõrmetesse. Kui see pisikutele esimene värav õlitatud on, pahalased sealt edasi ei pääse ja saavad välja nuusatud.

Kuldne ja tervislik nektar – ghee.


RETSEPT: Kuidas teha gheed

Selitatud või toetab seedimist, talub väga kõrget temperatuuri, õlitab sidekude, tohterdab väiksemaid haavu ning on imeline transportija, mis viib vajalikud ained sinna, kuhu vaja. Et vesi ja piimavalk on temast välja aurutatud, on tegemist puhta rasvainega, mida lihtne ka kodus ise teha. Täiskuu ajal valmistatu lisab gheele nektari omadusi veelgi juurde. Loe lisa Kaja blogist.

Võta üks pakk toatemperatuuril head ja kvaliteetset Eestimaist võid. Pane see paksema põhjaga potti ja lase pliidi madalal kuumusel ära sulada. Varsti märkad, et võile hakkab peale tekkima vaht. Lase sel omaette toimetada ning vaata aeg-ajalt puhta lusikaga vahtu eemale lükates, kas kollane vedelik on ikka veel hägune või paistab juba poti põhi. Kui vedelik on täiesti selge, on ghee valmis! Nüüd võta metallsõel, pane sellele tavaline köögipaber või puhas puuvillane kangas ning kurna ghee aeglaselt valades purki või väiksemasse kaussi. Kuna selitatud või säilib suurepäraselt toatemperatuuril, ei pea seda hoidma külmkapis, küll aga ära pane seda maitse rikkumiseks tugevamaitseliste toiduainete kõrvale, võta seda alati puhta lusikaga ning vaata, et sellesse ei satuks sisse vett või muid toiduaineid.


KES TA ON, KAJA KEIL?

Oma kodulehel Praktiline ajurveeda kirjutab Kaja enda kohta, et ta sündis 1969. aastal Tõrvas. Ülikoolist on tal majandusinseneri diplom, üle tosina aasta töötas ta finantsalal, millele järgnes pikaajaline kutuuritöö Buenos Aireseses ning pea aastane erakultuurimaja ülesehitamine ja juhtimine Saksamaal. Veedaliku maailmakäsitlusega puutus Kaja esmakordselt kokku 1991, kuid ei osanud tollaste teadmiste baasil hoomata terviku ulatust. Nüüdseks on ta üle kahekümne aasta uurinud erinevaid veedateaduse valdkondi ja pühendunud veedaliku elustiili praktiseerimisele tavaelus, ka ajurveeda põhimõtete järgi valmistatud toit on loomulik osa Kaja igapäevast. Ajurveeda-, jooga- ja vedantaalaseid õpetusi on Kaja saanud erinevatelt õpetajatelt nii Euroopas kui Indias peamiselt individuaalõppe vormis, samuti arvukatest töötubadest ja retriitidelt. Pikema ajurveeda toitumis- ja elustiili nõustaja prorgrammi lõpetas ta 2014. aastal Saksamaal. “Veedateadust ei saa ammutada pelgalt raamatust, sest taipamised tulevad alati sünkroonis teadliku praktiseerimise ja informatsiooni seedimise võimega “päriselus” ja “päris olukordades”. Kogemuste jagaja ja inspireerijana pean väga oluliseks ajurveeda sõsarteaduste – jooga (hing), tantra (meel), jyotish (veeda astroloogia) ja vastu (veeda arhitektuur) algpõhimõtete tundmist, uurimist, praktiseerimist. Need on osa lahutamatust tervikust, ilma milleta jääb ajurveeda praktiseerimine ja edasiandmine pelgalt füüsilise keha tasandile,” kirjutab Kaja. 


KAJA TARKUSETERI 

• Sünnipäev. Veedaliku maailmakäsitluse /loe lihtsustatult: looduse iidsete seaduste/ kohaselt on sünnipäev sügava vaikuse päev. Ühest küljest on see habras, teisalt väga intensiivsete loodusjõudude mõju all olev aeg, kus eluks kaasa saadud individuaalne jäljendite kogum /sanskara/ on eriliselt avatud kuulamiseks, arusaamiseks, sügavaks taipamiseks iseenda ja ümbritseva tähendusest selliselt, kus igaühe individuaalsed tegevused teeniksid elu kogemist ja nautimist loodusseadustega kooskõlas. Sünnipäev on kui väike taassünnimoment, kus kuulates on võimalus ligi pääseda infole, mis igapäevakäras võib jääda kuulmatuks. Siin on peidus palju vastuseid, sest sündimine ei ole kunagi juhuslik ja igal sündijal on oma tähendus ja ülesanne /dharma/, mida järgides võib öelda: elu on lill!

Olen ajurveedast kirjutanud mitu lugu. Sest ma lihtsalt usaldan tuhandete aastate vanust iidset tarkust. Looni jõudmiseks kliki pealkirjal:
India iidne eluteadus ajurveeda vol II /lugu Eesti ajurveedatohtri Aivar Kisantiga/
☼Janika Veski: Ajurveedast /selles loos olevas videos räägib Janika, kuidas ta ajurveedani jõudis ja mis see ajurveeda on/
Ajurveedameditsiin – eluteadus Indiast vol I /lugu Venemaa ajurveedaarsti
Igor Vetroviga/

Fotod: Kaja fotod Annika Metsla, pranajaama foto awaken.com, ghee foto internet.

 

Lisa kommentaar