vananemise vastu kannapõrutusega

Kui tahad kaua tegusa ja tervena elada, kukuta kandu vastu põrandat. Rahulikult ja kiirustamata. Või tee energeetilisi tahtejõuharjutusi. Kasu saad neist kuhjaga – pea töötab nagu koorelahutaja, väsimus on pühitud ja tervis õilmitseb.

Kannapõrutusvõimlemise ja tahtejõuvõimlemise mõtles välja Vene akadeemik
ALEKSANDR MIKULIN – mees, kelle nimi oli mulle täiesti tundmatu ning kes polnud ei arst ega sporditeadlane, vaid hoopis… tuntud lennukikonstruktor. Tema leiutas mootorid nii esimesele nõukogude reaktiivreisilennukile Tu-104, kui hävitajatele MiG.

Pärast infarkti hakkas Mikulin uurima – teadlasele omase põhjalikkusega, kuidas elada kaua, haigustest priilt ja loominguliselt tegusana. Avaldas 1977. aastal sel teemal ka raamatu “Aktiivne pikaealisus: minu süsteem võitluses vanadusega” /”Активное долголетие: моя система борьбы со старостью“/, mida saab venekeelsena lugeda siit ja mille nõukogude tavameditsiin mõistagi maha materdas. Sirvisin seda internetis minagi ja oi-oi, mis põnevat infot see endas peidab!

Mikulin kirjutab seal toitumisest ja kehakaalust, rakkude puhastamisest, õigest jooksutehnikast, biovooludest ja ainevahetusest, veeniklappidest ja vere liikumisest,
õigest ja valest hingamisest, hapniku rollist vananemisel, näo noorendavast võimlemisest, higistamise tähtsusest, keha paindlikkusest, massaažist, südame elektriväljast, võtetest enda maandamiseks, õhu ioniseerimise vajalikkusest ning muidugi oma loodud kannapõrutuste vibrogümnastikast ja nähtamatust tahtejõuvõimlemisest. Sellest, kuidas ioonid mõjutavad tervist ja eluiga, pidas ta teadlastele loengu juba muide aastal 1959. Mikulin suri 1985. aastal 90 aastasena.

Tõsta kannad põrandalt sentimeetri kõrgusele.


KANNAPÕRUTUSVÕIMLEMINE

Kuidas teha? Seisa sirgelt, jalad kõrvuti, hambad koos.

Tõuse päkkadele, tõstes kannad põrandalt 1 cm kõrgusele
ja kuku siis järsult põrandale tagasi. Tee harjutust 
3–5 korda päevas,
30 korda korraga ja rahulikus tempos – mitte sagedamini,
kui üks kannapõrutus sekundis. 

Mikulin soovitab iga 30 põrutuse järel teha 5–10-sekundiline paus ning mitte mingil juhul tõsta kandu kõrgemale kui üks sentimeeter. Harjutuse toime sellest tõhusamaks ei muutu, küll aga väsivad ilmaasjata pöiad. “Põrutused peavad olema samasugused, nagu on loodus loonud jooksmise puhul. Ja seetõttu ei kujuta vibrogümnastika selgroole ega diskidele mingit ohtu. Seda tõendab mu enda kümneaastane harjutamise kogemus.”

Kandade põrutamine pühib minema nii väsimuse kui raskustunde peas, mis pikast ja pingsast mõttetööst tekib, sest veri on pähe kogunenud. Mikulin ise üritas

ajurakkudele puhkuse andmiseks võtta iga 1,5–2 tunni järel 5-minutilise pausi, mille ajal tegi muu hulgas ka 2 x 30 kannapõrutust.

Kannapõrutusvõimlemine kosutab vereringet, korrastab vererõhku ning ennetab trombe, infarkti ja insulti. Peavaludki muutuvad olematuks, paraneb lümfi liikumine ja veeniklappide töö, sest veri lükatakse voolama ühes suunas – südame poole. Vere energilisem tukslemine veenides viib kehast paremini välja ka jääkained. Lisaks sobib see harjutus suurepäraselt neile, kes pikalt seisma ja istuma peavad või kellele jooksmine ja kiirkõnd keelatud on. Veel pühkivat minutipikkune harjutus minema väsimuse pikkadel jalgsimatkadel ning mäkketõusul, mil Mikulin soovitab kannapõrutusi korrata iga 200 tõusumeetri järel.

PS! Selle loo lugejad saatsid veelgi infot harjutuse kasulikkuse kohta: pidev kerge põrutamine on vanemas eas hädavajalik ka toruluudele, sest stimuleerib osteoblastide ehk luus olevate uue luukoe loomise eest vastutavate rakkude teket, vähendades nii  potentsiaalseid luuhõrenemise hädasid.

Qigongi draakoniharjutus raputab vabaks.


VÕLUDRAAKON SEGAB MEREVETT

Lugu kandade põrandale kukutamisest hakkas mulle tegelikult aga silma hoopis sellepärast, et täpselt samamoodi lõpetatakse Hiina psühhofüüsilise treeningu Zhong Yuan qigongi neljast ettevalmistavast harjutusest viimane – “Võludraakon segab merevett”, kus tuleb ette kujutada, justkui hüppaks draakon vetesügavusest välja kõrgele õhku. Kehaga tuleb samal ajal teha liigutus, nagu raputaksid tõepoolest end lahti kellestki, kes on end sulle turja haakinud.

Muide, kui tunned, et keegi või miski sind seljas luurab, saad kandadega põrandale põrutades niisamagi end energeetiliselt vabaks raputada.

Vanade hiinlaste järgi hoiab võludraakoniharjutus füüsilisel tasandil tervena nimme-ristluupiirkonna, treenib seda ja ka jalgade liigeseid. Just nimmepiirkonnas asub raskesti avanev akupunkt Mingmen ning seetõttu koguneb sinna tihtipeale ka halb qi-energia, mis omakorda mõjutab alakeha vereringet. Lisaks asuvad seal neerud, mis pole Hiina meditsiinis ja qigongis mitte lihtsalt omaette organid, vaid eritus- ja suguelundite süsteem, mida see harjutus muu hulgas korras aitab hoida. Seda rääkis ja õpetas Zhong Yuan qigongi kursusel Ulvi Ratasepp Rapla Taiji Qigong Klubist.


TAHTEJÕUVÕIMLEMINE
“Igal hommikul enne ülestõusmist, veel voodis lamades, teen ma kolm minutit enda välja töötatud tahtejõuvõimlemist. Kaks-kolm korda päeva jooksul kordan seda kirjutuslaua taga istudes. Minu meelest on see harjutus kasulik ja lausa hädavajalik ka haigetele, kes on arsti poolt määratud voodirežiimile,” jagab Mikulin teistki vananemisvastast harjutust.

Tahtejõuvõimlemine käib nii: esmalt lõdvesta kõik lihased, siis aga pinguta neid üsna tugevalt kümme korda… ent ainult oma tahtejõuga, nii et lihas silmale nähtavalt ei liigu. Kõigepealt pinguta varvaste lihaseid, siis sääremarjalihaseid, seejärel kõhu-, rinna-, kaela- ja käelihaseid. Lihased peaksid seejuures paisuma ja “võdisema” nagu kulturistidel. Ja kindlasti hinga õigesti – ühtlaselt ja sügavalt. Tee iga viie pingutuse kohta üks sissehingamine ja järgmise viie kohta üks väljahingamine. Kasu? Paraneb ainevahetus, tänu millele suudavad lihased ja veenid tõhusamalt ka jääkainetest vabaneda.

Kõlab ulmeliselt? Ei. Olen ise teinud midagi sarnast. Viis aastat tagasi tantsuteraapia kursusel, mille viis Tallinnas läbi mehhiklanna Maria Ros. Jagasin oma tollast kogemust ajakirjas Üks nii: “Bioenergeetiliste venitustega sikutasime lihastes energia niimoodi voolama, et keha surisema hakkas, ehkki kõrvalt vaadates näis, nagu laseksime põrandal pikutades niisama leiba luusse. Meie tegime aga lihastele ülitõhusat trenni. Venitasime keha abaluust küünarnukini ja sealt sõrmedeni – sisemiselt, silmale nähtamatult. Edasi puusast põlve ja pahkluuni. Siis kõiki nelja jäset korraga. Uhh, kuumaks võttis. Lihastes andis trenn end tunda veel järgmisel päevalgi!”


MIKULINI PÄEVAKAVA
Mikulin toob raamatus ära ka oma täpse päevakava. Äratus kell 7, hommikusele voodi- ja muule võimlemisele, kolmekilomeetrisele jooksuringile, pesemisele, habemeajamisele ja hommikusöögile kulub 1 tund ja 15 minutit. Iga päev katsub ta teha lisaks 2–3 km kiirkõndi. Ning et aju puhkaks, õhtuti ta tööd ei tee, küll aga loeb tunnikese ilukirjandust. Enne magamaminemist veel veerandtunnine reipal sammul jalutuskäik. Öörahu saabub kell 23.  “Töövõime olemasoluks pean ma täiesti piisavaks kulutada päevas oma tervise heaks keskeltläbi poolteist tundi – mis moodustab ööpäevasest ärkveloldud tundide arvust kõigest 8%. Iga inimene, ükskõik mis vanuses, kes elab sellise päevakava järgi /mis ei kujuta endast midagi keerulist/, võib tunda uhkust oma tahtejõu üle. Proovige,” kõlab akadeemiku elurõõmus soovitus.

Kel huvi vananemisvastaseid nippe ja teadmisi rohkem uurida ning ka vene keel suus, neil tasub Aleksandr Mikulini raamat lugemiseks kindlasti ette võtta.

Fotod: logika.info ja Pinterest.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s